[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hahk : haha : hahka 'tuhkjashall, hall; veelind (Somateria)'
● liivi ō’gi 'hall'
soome haahka 'hahk'
Aunuse karjala huahkoi 'hallikarvaline lammas'
lüüdi huahk(e͔) 'hall (eriti lamba ja villa kohta)'
vepsa hahk 'hall'
? ersa ašo 'valge'
? mokša akša 'valge; valevus; kae'
? mari ošo 'valge'
? lõunahandi aš 'valge savi; kriit'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

lammas : lamba : lammast 'sõraline villkattega imetaja (Ovis)'
← alggermaani *lamƀaz
vanaislandi lamb '(lamba)tall'
vanarootsi lamb '(lamba)tall'
gooti lamb 'lammas'
● liivi lāmbaz 'lammas'
vadja lammas 'lammas'
soome lammas 'lammas'
isuri lammas 'lammas'
Aunuse karjala lammas 'lammas'
lüüdi lambaz 'lammas'
vepsa lambaz 'lammas'
Eesti keelest on laenatud läti mrd lamma 'suur lammas'.

oinas : oina : oinast 'isane lammas; kohitsetud jäär'
◊ oisu
← balti
leedu avinas 'oinas'
läti auns 'oinas'
preisi awins 'oinas'
● Salatsi liivi oin, oen 'oinas'
soome oinas 'oinas'
Aunuse karjala oinaz 'oinas; utt'
vepsa oinaz 'oinas'
oisu on lastekeelne tuletis.

päss2 : pässu : pässu 'jäär'
← soomerootsi bässe, bäs 'isane lammas, jäär'
← soome pässi 'isane lammas, jäär'
← eestirootsi bäss 'isane lammas, jäär'

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
● vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

utt : ute : utte 'emane lammas'
? ← indoeuroopa *owi-s
ladina ovis 'lammas'
leedu avis 'lammas'
● vadja uťi 'utekene, utetall'
soome uuhi 'utt, utetall'
Aunuse karjala uuhut 'utt, utetall'
vepsa uhu 'utt, utetall'
mokša uča 'lammas'
mari užγa 'lambanahk'
udmurdi i̮ž 'lammas'
komi i̮ž 'lammas'
? handi oš 'lammas'
? mansi ōs, oš 'lammas'
Arvatavale indoeuroopa laentüvele on lisatud liide, *uwi-či.