[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

laast : laastu : laastu 'hööveldamisel, voolimisel, treimisel jm tekkiv v teatud otstarbeks lõigatav õhuke riba'
liivi lāskõz 'laast'
vadja lassu 'laast'
soome lastu 'laast'
isuri lastu 'laast'
Aunuse karjala lastu 'laast'
lüüdi last 'laast'
Inari saami luás'tu 'tohust torbik'
Võib olla murdesõna last variant, lasn.

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

peen : peene : peent 'suhteliselt väikese läbi- ning ümbermõõduga; pisikestest osistest koosnev; ülimalt täpne; vaevumärgatav; kvaliteetne, väärtuslik'
?alggermaani *spēni-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu, liist'
vanarootsi spān 'laast'
saksa Span 'laast'
liivi pīentõ 'peenike'
vadja peeni 'väike, peen; vaikne, tasane; vastsündinud laps v loom'
soome pieni 'väike, madal, tühine'
isuri peen 'väike; madal (vesi)'
Aunuse karjala pieni 'väike'
lüüdi pień 'väike'
vepsa peń 'väike'
Germaani päritolu on kaheldav eeldatava tähendusmuutuse 'laast, liist, riba' > 'väike' tõttu. Sama germaani tüvi on sõna põõn laenuallikas. Vt ka pisike.

peerg : peeru : peergu 'pikk männi- v kasepakust kistud laast, pird'
piirg
liivi pirg 'peerg', pīrgal 'pind, pilbas'
vadja piirko 'pind, terav puukild'
? soome mrd pirkale 'laast, kild, peerupakk'
? karjala pirkaleh 'laast, kild, pilbas'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pergel 'laast' ja läti mrd spę̄rgala 'pisitilluke tükike'. Vt ka pird.

pilbas : pilpa : pilbast 'pikem õhuke puukild'
liivi pīlpa 'väike puutükk'
soome mrd pilppa 'laast, liist, väike tükk (nt leiba)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pilp 'sindel, katuselaast' ja baltisaksa Pilpen 'katuselaast', Pilpat (mitm) 'pilpad'.

pisike : pisikese : pisikest '(väga) väike; lühiajaline; nõrk; tühine'
pisku, pisut
liivi piški 'väike'
vadja piški, pisukkõnõ 'väike'
soome mrd piskuinen 'väga väike'
vepsa piskuińe 'väga õhuke laast'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedase tüve vasted on Aunuse karjala pičukkaine 'pisike, tilluke', lüüdi pitš́um liitsõnas pitš́um-pikkaraińe 'väga väike', vepsa pičuińe 'väike'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve peen variant. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi, kuid eri päritolu tüvesid on ka teistes keeltes, nt ungari pici 'tilluke, väike; natuke, vähe', mongoli biči-ken 'väga väike'. Eesti keelest on laenatud läti piziķis, pizuks 'pisike, põngerjas'.

põõn : põõna : põõna 'puidust põikliist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseks; mõlemast otsast kinnitatud riideriba hrl riietuseseme seljal'
alggermaani *spēnu-
vanaislandi spánn 'õhuke lapik puu; liist'
vanarootsi spān 'laast, liist'
saksa Span 'laast, liist'
liivi pȭn 'põikpuu'
vadja piina '(ukse v akna) piit'
soome piena 'põõn; liist; pulk'
isuri peena 'uksepiit'
karjala piena 'põik-, tugipuu'
Sama germaani tüvi võib olla sõna peen laenuallikas. Vt ka põõnama.

säde : sädeme : sädet 'põleva v hõõguva aine üliväike osake'
sätendama
liivi dgõz 'säde'
vadja säe (hrl mitm säteed) 'säde'
soome säde 'kiir; kaugus, vahemaa'; mrd 'säde; mõra; pilbas'
vepsa säde͔g 'laast, pilbas; kild'
Läänemeresoome tüvi.

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
lõunaeesti tsälk
soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

tari : tarja : tarja 'kobar; ristkülikukujuline (vits)punutis; lai helmestikand seeliku alläärel'; mrd 'tuhar'
soome mrd tarja 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt', tärjä 'eraldatav reepõhi'; van srmt 'kanderaam; käepide, sang'
karjala tarja 'laast'
koltasaami tä´rjj 'laastudest punutud eraldatav reepõhi v -raam; laast-, kõrkja- või õlgmatt; teivas, aiaroigas'
? mari ter 'regi, saan'
? idahandi tärəs 'väikese narta laastudest põhi; laastudest võre; mõrra kere [?]; kalatõke [?]; niied'
? mansi tarės liitsõnas mai̊l-tarės 'kõrvuti'
Läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur