[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
?alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

latv : ladva : latva 'taime ülaosa, puu võra ülaosa; millegi ülemine osa, tipp, hari'
liivi ladā 'latv; tipp, ots'
vadja ladva 'latv; (mitm) (kartuli)pealsed'
soome latva 'latv; tipp; ülemjooks'
isuri ladva 'latv; (mitm) viljavihkude rida rehes partel'
Aunuse karjala ladvu 'tipp; latv; ülemjooks'
lüüdi ladv 'latv'
vepsa ladv, ladvas 'tipp; latv'
Läänemeresoome tüvi.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lausa 'otse, suisa, päris, täiesti; avameelselt, otsekoheselt'
alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
vanarootsi lȫs 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
gooti laus 'lahti, tühi'
soome mrd lausas 'pehme (puu); mahe, leebe (loom, inimene, ilm)'
isuri lausa 'lõtv (lõng)'
karjala lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lahvandus. Vt ka lausk.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
leevenema
?alggermaani *χlēwija-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
lõunaeesti leppümä
liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

lidrine : lidrise : lidrist mrd 'porine'
klidrine
rootsi sliddrig 'lodev, lõtv, närbunud; tarretisesarnane, võdisev'; mrd 'limane, kleepuv, libe'

lodev : lodeva : lodevat 'lõtv'
lodakil
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla tüve lõtv variant. Vt ka lodu1.

lohva : lohva : lohvat kõnek 'lõtv, lõdvalt ümbritsev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lohakas, lohmima.

lotakas : lotaka : lotakat 'lõtv, mitte pingul' lott

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
lotakas, lotendama, lotu
vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

lõtv : lõdva : lõtva 'kehalisest pingest vaba, jõuetu, lodev; lotendama kippuv; nõrgalt ühendatud'
soome mrd letveikkö 'soo', letvakka 'lõtv, loid, lodev', lelvä 'pehme (maa); soo'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka lodev.

nigel : nigela : nigelat 'vilets, kehv, armetu'
vadja nikõla 'lõtv'
On arvatud, et tuletis nigisema tüvest.

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

tipp1 : tipu : tippu 'millegi väljaulatuv (terav) ülaosa, hari; millegi ahenev lõpposa'
alamsaksa tip 'teravik, tipp, latv; täpp, punkt'
rootsi tipp 'ots, tipp'

tipp2 : tipi ~ tipu : tippi ~ tippu mrd 'täpp'
?alamsaksa stip 'täpp, punkt'
?alamsaksa tip 'täpp, punkt; teravik, tipp, latv'
Võib ka olla häälikuliselt ajendatud omatüvi, lähedane tüvi on nt täpp. Kirjakeeles esineb ainult liitsõnas tipitäpiline.

topp1 : topi : toppi 'tups'
alamsaksa stoppen 'tropp'
Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, toppima. Teisalt on arvatud, et laenuallikaks on alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp', sel juhul sama tüvi mis topp2. Kolmandaks on oletatud, et tüve vaste on soome mrd toppo(nen) 'kapukas, jalarätt; labakinnas', sel juhul sama tüvi mis sõnas tobu ja/või tobi. Vt ka topakas.

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
lõunaeesti tuka 'peeru ots'
liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
välistama, väljas, väljendama
liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur