[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
?alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

hauduma : haududa : haun 'mune soojendama selleks, et loode areneks; soojuse ja niiskusega mõjutama'
balti
läti sautēt 'aurutama, kuumutama'
liivi oudõ 'haududa'
vadja autoa 'hautada; määndada; kõrvetada; haududa; pehkida'
soome hautoa 'haududa; niisutada; leotada; pead murda'
isuri hautoa 'haududa; määndada; hautada'
Aunuse karjala hauduo 'hautada; soojeneda; leili võtta'
lüüdi haududa 'haududa; soojendada'
vepsa haududa 'haududa; määndada; hautada'
On ka oletatud, et tuletis tüvest haud, sest toitu hautati varem maasse kaevatud aukudes. Eesti keelest on laenatud eestirootsi audot 'hautama'.

jäse : jäseme : jäset 'üks põhiliselt liikumiselundeina talitlevatest looma keha külgmistest paarilistest jätketest'
vadja jäsen 'liiges'
soome jäsen 'jäse, kehaliige; liige'
isuri jäsen 'liiges'
karjala jäsen 'jõud, energia'
ersa eźńe 'liiges, lüli; sõlm, lehe kinnituskoht taimedel'
mokša äźńä 'liiges; jäse'
mari jə̑žə̑ŋ 'liiges; varrelüli'
udmurdi joz 'lüli; osa', jozvi 'liiges'
komi je̮z 'inimesed, rahvas', je̮zvi 'liiges'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
kaev
liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi 'labidas; aer'.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

lall : lalli : lalli lastek 'jalg'
Võib olla lastekeelne variant tüvest jalg.

leil : leili : leili 'kuumale kerisele heidetud veest tekkinud aur; kuumus, leitsak'; kõnek 'mahv, tamp'
kirderanniku löül(ü)
liivi läul 'leil; hing'
vadja löülü 'leil'
soome löyly 'leil'
isuri löülü 'leil'
Aunuse karjala ľöüľü 'leil'
lüüdi ľöuľ 'leil'
vepsa ľöľ 'leil'
saami lievla 'aur, leil; lõhn'
udmurdi lul 'hing; hingus; hingeõhk'
komi lov 'hing; elu; olevus'
idahandi lil 'hing, hingamine'
mansi lili 'hing, hingamine'
ungari lélek 'hing; paha v kuri vaim'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

lüli : lüli : lüli 'järk, osa; ahela v keti rõngas; puu tumedam kõvem osa'
liivi liļ, ļ 'kõveraks kasvanud puu pealmine osa, peamiselt männil ja kuusel'
vadja lülü 'tihenenud ja kõvenenud puusüü; lülipuiduline'
soome lyly 'lülipuit; liuglemissuusk'
isuri lülü 'kõveraks kasvanud puu; kõvera otsaga teivas'
Aunuse karjala ľüľü 'lüli(puu); kõverdunud'
lüüdi lülü 'puupahk; vibupüssi kaar (tugevast kadakast)'
vepsa ľüľu 'lüli(puu)'
komi lole̮d 'kõva, lülipuidust', mrd 'lüli(puu), puu kõveruse kõva pool'
handi lä̆l, ᴧăᴧ 'lüli(puu)'
Soome-ugri tüvi.

lüll : lülli : lülli mrd 'häbipost, võllas, kaak'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome van srmt lyllyä 'nõtkuda, kiikuda, kõikuda'; lähedane tüvi on nt soome lellua 'õõtsuda, kiikuda, hõljuda'.

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
nimme
liivi nimmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi nimmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

ranne : randme : rannet 'küünarvarre ja kämbla vaheline ülajäseme osa'; mrd 'küüne äär'
?balti *grandis
leedu grandis 'käevõru; keti rõngas, keti lüli'
soome ranne 'ranne'
isuri ranne liitsõnas käsiranne 'ranne'
saami ruoddas 'kindaranne'
On ka arvatud, et tuletis tüvest rand.

rõngas : rõnga : rõngast 'ringi kujuga ese v kujund, mis on keskelt tühi'
kirderanniku rengas
alggermaani *χrenga-z
vanaislandi hringr 'rõngas, ring; mõõk; madu; laev'
rootsi ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
saksa Ring 'rõngas, võru; ring; sõrmus'
vadja rõngas 'rõngas; keti lüli; kõrvarõngas'
soome rengas 'rõngas, võru; keti lüli; rattakumm, rehv'
isuri rengas 'rõngas, võru'
Aunuse karjala rengas 'rõngas, võru'
lüüdi rengas 'võru'
vepsa renkheińe 'sõrmus'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, ring. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd rengas 'nöörist või puust sidemed adrahõlmade kinnitamiseks'.

rüss : rüssa : rüssa mrd 'pöidla esimene lüli (otsast nukini)'
vadja rüssü, rüsü 'sõrmenukk'
soome rysty 'sõrmenukk'
isuri rüstü, rüssüs 'sõrmenukk'
Aunuse karjala rüstüt 'sõrmenukk, sõrmeliiges'
lüüdi rüüst, rüstüine 'sõrmenukk'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keeles on tüvi reeglipäratult muutunud, teiste läänemeresoome keelte -st- asemel on -ss-.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur