[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

halg : halu : halgu 'ahju panemiseks paraja pikkusega, hrl lõhutud küttepuu'
liivi alg 'halg'
vadja halkõa 'lõhestada, lõhki lõigata'
soome halko 'puuhalg; küttepuud'; haljeta 'lõhki minna, lõheneda, puruneda; katki minna'
isuri halgo 'halg'; halgi 'lõhki, katki'; haleda 'lõheneda, lõhki minna'
Aunuse karjala halgo 'halg'; halleta 'lõhkeda, lõhki minna; õgida'
lüüdi halg(o) 'halg'; halgeta 'lõhki minna, lõheneda'
vepsa haug 'halg'; haugeta 'lõhki minna, lõheneda'
? ersa čulgoms 'koorima; närima, näksima'
? komi šuľalni̮ 'lõhestama; laaste lõikama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Halge, Halje 'halg'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
kisa1
liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

lõikama : lõigata : lõikan 'terariistaga tükke eraldama, sälku tekitama; osadeks tegema; midagi läbima, millestki üle kulgema'
?alggermaani *blaikijan-
vanaislandi bleikja 'pleekima'
vanarootsi blēkia 'pleekima'
vadja lõikata 'lõigata; raiuda; tahuda; tappa'
soome leikata 'lõigata'
isuri leigada 'lõigata; katki murda, puid langetada, raiuda; tappa'
Aunuse karjala ľeikata 'lõigata; raiuda'
lüüdi leikata 'raiuda, murda (terariistaga); lõigata, vigastada'
vepsa ľii̯kata, ľeikata 'lõigata'
Germaani päritolu peetakse ebakindlaks tähenduse tõttu, sama germaani tüvi on laenatud sõnas laik. Tähendus 'tapma' on läänemeresoome keeltes venemõjuline, vrd vene rézat 'lõikama; tapma'.

niitma : niita : niidan 'vikatiga vms taimi maha lõikama; villa (vm karva) pügama'
niit2
alggermaani *sneiþan-, *snīþan-
vanaislandi sníða 'lõikama'
vanaülemsaksa snīdan 'lõikama, niitma, vilja koristama'
liivi nītõ '(heina) niita'
vadja niittää '(sirbiga vilja) lõigata; (lambaid, juukseid) pügada; habet ajada'
soome niittää '(heina) niita; (vilja) lõigata'
isuri niittää '(sirbiga vilja) lõigata'
Aunuse karjala niittiä '(heina) niita; (vilja) lõigata'
lüüdi ńiiťťädä, ńiittada '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
vepsa ńitta '(heina) niita; (sirbiga vilja) lõigata'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ta-/-tä-. niit2 on selle tegusõna vana tu(d)-kesksõna vorm.

nipsama : nipsata : nipsan 'kergelt lööma; nipsu laskma; ninakalt ütlema; (ära) näpsama'
soome mrd nipsiä 'lõigata (natuke); suhu napsata'
Aunuse karjala ńipsa- 'naksatada, naksuda; (tagasi) libiseda', ńipsoa- 'naksatada, naksuga sulgeda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades napsama, näpsama ja nippima. Mõjutanud võib olla saksa knipsen 'nipsutama, klõpsutama; augustama, täksima' ja rootsi knipsa 'ära näpistama'. Vt ka nips1.

purema : pureda : puren 'hammustades viga tegema; närima'
purd, pure, puri-2, puru1
liivi purrõ 'närida; pudeneda'
vadja purra, purõa 'hammustada; närida'
soome purra 'hammustada; lõigata; näpistada, võtta (külma kohta)'
isuri purra 'pureda'
Aunuse karjala purta 'hammustada; süüa, närida; näpistada (külma kohta)'
lüüdi purda 'pureda; kihvatada, näpistada, haiget teha'
vepsa purda 'hammustada, pureda; valutada, pakitseda'
saami borrat 'süüa; hammustada; näpistada (külma kohta)'
ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma'
mokša poŕəms 'närima, hammustama; sööma'
mari puraš 'hammustama, purema, närima; krigistama'
udmurdi puri̮ni̮ 'purema, (katki) närima'
komi purni̮ 'purema'
handi pӑr- 'purema; järama; valutama'
mansi pur- 'purema'
matori hornam (oleviku ains 1P) 'söön'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi puro, pöro, poro 'raasukesed, tükikesed', baltisaksa Pur(r)u 'terake, raasuke, tolm, kild' ja läti porumi 'prügi, pühkmed' (← puru). Vt ka puru-2.

põruma : põruda : põrun 'rappuma, vappuma, värisema' porisema
vadja porottaa 'valutada; paisata, põrutada; ära võtta (külma kohta), külmutada'
soome mrd porottaa 'lõhkuda, rikkuda; valutada'
isuri porottaa 'lüüa, taguda; valutada'
Aunuse karjala porottua 'välja tõmmata, välja tulla; lõigata'
lüüdi porottada 'lahti tulla; lahti teha, öelda'

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
lõunaeesti tsälk
soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

tärkima : tärkida : tärgin 'sisselõikeid, täkkeid, augukesi tegema'
soome mrd tärkätä 'kirve nurgaga täket lõigata'
karjala tärkätä 'tahuda, raiuda; lõigata, lõikuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud vadja tärkkem, tärkkemüs 'tärge, sälk', eestirootsi tärke 'auk soodi kinnitamiseks' ning osaliselt soome mrd tärkkiä 'raiuda'. Vt ka tärkama.

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
uurakil, uure
vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
väits
liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
liivi l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.

voolima : voolida : voolin 'noa v muu terariistaga puust v muust materjalist laaste eemaldama midagi valmistades; vormima'
voolmed
liivi ūolõ 'lõigata, voolida'
vadja voolla 'lõigata, voolida; siluda'
soome vuolla 'voolida'
isuri voolla 'voolida; koorida'
Aunuse karjala vuolla 'voolida, lõigata; lõikuda, lõigata'
lüüdi vuolta 'lõigata; kaapida'
vepsa voľdä 'voolida; hööveldada'
saami vuollat 'voolida; hööveldada'
udmurdi ve̮ľi̮ni̮ 'voolima, tahuma; hööveldama'
komi ve̮lavni̮, mrd ve̮lalni̮ 'voolima, lõikama, tahuma'
handi wӑlt-, wŏlt- 'kraapima; voolima; hööveldama'
mansi wolt- 'kraapima; voolima'
Soome-ugri tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur