[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 20 artiklit

kuker-1 liitsõnas kukerpall 'keha ring üle pea, nii et aluspinda puudutavad järjekorras kukal, selg, tuharad ja jalad'
vadja kukõr- sõnas kukõrpallo 'kukerpall', kukõrtaa 'ümber ajada, kummuli asetada'
soome kuper- sõnas kuperkeikka 'kukerpall'
vepsa kukerta 'ümber ajada'; kukirikku 'kummuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastes on toimunud häälikute eristumine kp. Sama tüvi võib olla sõnas kukkuma1. Lähedane tüvi on nt sõnas ukerdama.

kukkuma1 : kukkuda : kukun 'raskusjõu tõttu allapoole liikuma; püsti-, istumis- või muud normaalasendit kaotama'
liivi kukkõ 'kukkuda'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kuker-1.

kukkuma2 : kukkuda : kukun 'laulma (käo kohta)'
liivi kukkõ 'kukkuda'
vadja kukkua 'kukkuda'
soome kukkua 'kukkuda'
isuri kukkua 'kukkuda'
Aunuse karjala kukkuo 'kukkuda'
lüüdi kukkuda 'kukkuda'
vepsa kukkuda 'kukkuda'
saami guhkkat 'kukkuda'
? ersa kukovams 'kukkuma'; kuko 'kägu'
? mari kuku 'kägu'
? udmurdi kikni̮ 'kukkuma'
? komi ke̮kni̮ 'kukkuma'
? handi kukkuk 'kägu'
? mansi kukkuk 'kägu'
? ungari kakukk 'kägu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud.

kuluma : kuluda : kulun 'pideva kasutamise, hõõrdumise vms tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v kehvemaks muutuma; ära kasutatud saama; mööduma'
liivi kullõ 'kuluda'
vadja kulua 'kuluda'
soome kulua 'kuluda'
isuri kulluua 'kuluda'
Aunuse karjala kuluo 'kuluda'
lüüdi kuluda 'kuluda'
vepsa kuluda 'kuluda'
saami gollat 'kuluda'
handi χŏla- 'otsa saama; lühemaks muutuma, kahanema; kuluma'
mansi χoli- 'kuluma; lõppema, läbi saama'
? ungari hull 'kukkuma'
Vt ka kuletuma.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

lätsima : lätsida : lätsin 'millegi pehme (ja märja) kukkumise v (sellega) löömise heli saatel korduvalt lööma, paiskama v kukkuma; selliselt käima'
plätsima
soome lätsähtää, lässähtää 'potsatada, matsatada; sisse vajuda'
isuri lätsü liitsõnas lätsühattu 'vana läikivanokaline soni'
Aunuse karjala ľädžöttiä 'muljuda, mudida, peeneks tampida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lutsima, mätsima, nätsuma, lätu.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
peatama, pidev, pidi, pidu
liivi piddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

plumpsama : plumpsata : plumpsan '(vette) kukkuma v hüppama, sulpsama'
saksa plumpsen '(vette) mütsatama, potsatama, sulpsatama'

potsama : potsata : potsan 'tuhmi heli kuuldavale laskma; tuhmi heliga kukkuma, põrkama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pats2, popsima.

prantsama : prantsata : prantsan 'mürtsatust tekitama, mürtsatusega kukkuma, viskama vm' rantsatama

prõmatama : prõmatada : prõmatan 'korraks prõmmima; mürtsatades, prõmmuga kukkuma, lööma vms'
prõmmima
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõmama, pomisema.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
pudi,pudisema1,pudu,puistama
liivi puddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

rantsatama : rantsatada : rantsatan 'mürtsatust tekitama, mürtsatusega kukkuma, langema v paiskuma, mürtsatusega viskama v paiskama'
prantsama, prõntsuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades räntsatama ja rüntsatama.

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
liivi kroblimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
sade, sadu
liivi saddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

sulpsama : sulpsata : sulpsan 'vette kukkumise heli tekitama, sellise heli saatel kukkuma, sukelduma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulksuma, vulpsama.

vajuma : vajuda : vajun 'allapoole, madalamale langema'
liivi vajjõ 'vajuda'
vadja vajoa 'vajuda'
soome vajota 'vajuda'
isuri vajoda 'vajuda'
Aunuse karjala vajota 'vajuda'
lüüdi vajoda 'vajuda'
vepsa vajuda 'vajuda'
saami vuodjut 'vajuda'; vuojuhit 'uputada'
ersa vajams 'uppuma; sisse vajuma'
mokša vajams 'uppuma; vajuma, sisse kukkuma'
udmurdi vi̮ji̮ni̮ 'vajuma; uppuma'
komi ve̮jni̮ 'uppuma; põhja minema; vajuma'
mansi ujji- 'vajuma; uppuma'
? ungari vejsze 'kalatõke'
Soome-ugri tüvi. Tõenäoliselt on sama tüvi sõnas vaja. Vt ka vaibuma.

vulksama : vulksata : vulksan 'heli tekitades vette kukkuma v hüppama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mulksuma, sulksuma, vulisema, vulpsama ja volksama.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur