[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

kabu2 : kabu : kabu mrd 'kohihärg (harva -oinas, -koer, -kukk); sarvloom, lehm'
On arvatud, et sama tüvi mis kabu1. Tähenduses 'kohikukk' on sõna rahvaetümoloogiliselt segunenud tüvega kabun. Vt ka kabu-3.

kana : kana : kana 'maapinnal tegutsev halva lennuvõimega kodulind, eeskätt emaslind; mitme muu kanalise emaslind'
alggermaani *χanan-
vanaislandi hani 'kukk'
gooti hana 'kukk'
rootsi van hane 'kukk'
liivi kanā 'kana'
vadja kana 'kana'
soome kana 'kana'
isuri kana 'kana'
Aunuse karjala kana 'kana'
lüüdi kana 'kana'
vepsa kana 'kana'

kikas : kikka : kikast 'kukk'
liivi kik 'kukk; vesiroos'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kikkis. On ka arvatud, et tüve kukk variant, sest üksikutes tüvedes vastab läänemeresoome u-le lõunaeesti murretes ja liivi keeles i.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kukk : kuke : kukke 'kanalise isaslind'
alggermaani *kukkaz
vanaislandi kokr 'kukk'
inglise cock 'kukk'
vadja kukko, kukkõ 'kukk'
soome kukko 'kukk'
isuri kukkoi 'kukk'
Aunuse karjala kukoi 'kukk'
lüüdi kukoi 'kukk'
vepsa kukoi 'kukk'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kikas.

kukkur : kukru : kukrut 'rahakott, kotike rahaga'
alggermaani *kukara-z
alamsaksa koker 'nooletupp'
hollandi koker 'nooletupp'
saksa Köcher 'nooletupp'
● ? liivi kukkõrz 'kupar'
soome kukkaro 'kukkur, rahakott'
isuri kukkoro 'kukkur, rahakott'
Aunuse karjala kukkaro 'kukkur, rahakott'
lüüdi kukkar 'kukkur, rahakott'
vepsa kukor 'kukkur, rahakott'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks tüvest, mis on murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2, kuid tähenduserinevuse tõttu on see väheusutav.

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur