[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 15 artiklit

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
kahur
soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kalits : kalitsa : kalitsat mrd 'tasku'
vanavene kalitá 'tasku, kott'
Laen on muganemisel muutunud ts-liiteliste sõnade sarnaseks.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
liivi oḑi 'õige; otsene, sirge', odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

koss : kossi : kossi kõnek 'jalg; suur jalats; kott'
vene kosť 'luu, kont'
Sõna on kõnekeelde tulnud sõdurislängist.

kott1 : kota : kotta 'suur lohmakas jalats'
vene mrd kot (hrl mitm kotý) 'vildist ja nahast säärteta meestejalats'

kott2 : koti : kotti 'kinnine suletava suuga ese asjade transportimiseks v hoidmiseks'
alggermaani *kuđđan
inglise van cod 'munandikott; kott; ümbrik'
rootsi kudde 'padi'; mrd 'hernekaun', mrd kodd 'munandikott'
islandi koddi 'padi'
liivi kuoţ 'kott'
vadja kotti 'kott'
soome mrd kotti 'kott; munandikott; emakas; platsenta'
karjala hrv kotto 'kärjekann, kärg'

märss : märsi : märssi 'kasetohust v niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun; suuresilmaline võrkkott'
rootsi märs '(kala)korv, -kott; mastikorv'
alamsaksa merse, mars 'mastikorv; laeva mast'

padi : padja : patja 'pehme materjaliga täidetud kinnine (riide)kott, mida kasutatakse peaaluseks, istumisel pehmendamiseks v toetamiseks; toeks, aluseks olev osa mitmesugustes seadeldistes, konstruktsioonides, mehhanismides jm'; mrd 'voodikott'
alggermaani *bađja(z)
vanaislandi beðr '(sule)madrats'
rootsi bädd 'voodi'
saksa Bett 'voodi'
liivi paḑā 'padi'
soome patja 'madrats'
karjala patja 'rangipolster'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi pade 'sedelgas, väike padi hobuse seljal' ja baltisaksa Paddi 'padi'.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

pung2 : punga : punga van 'rahakott'
alamsaksa punge 'tasku, väike kott'
rootsi pung 'rahakott, kukkur; tubakakott'
Eesti keelest võivad olla laenatud liivi pūnga 'tasku, kott' ja soome mrd ponko liitsõnades ponkonahka 'hülgenahk, millest tehakse tubakakotte', tupakkaponko 'hülgenahast tubakakott, mis tõmmatakse nööriga kinni'. Vt ka tengelpung.

pusa2 : pusa : pusa 'väiksem kott, komps'
pusar
eestirootsi pusa 'kott'

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
?alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
liivi gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

sekk : seki : sekki van '(väike) kott'
säkk
rootsi säck 'kott'
Eesti keelest on laenatud soome mrd sekki 'kott, sekk' ja võib-olla ka läti mrd seķis, saka 'kott, sekk'

tasku : tasku : taskut 'riietusesemele sisse- v väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm kaasaskandmiseks; miski seda meenutav'
task, taska
rootsi van taska 'tasku; kott; kukkur'
Murdesõna taski on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa taske, tasche 'tasku; kukkur, rahakott; paun, kott'. Eesti keelest võivad olla laenatud liivi task 'naiste kott' ja vadja tasku 'tasku'.

torp : torba : torpa 'hobuse peakott'; mrd 'kaelkott; väike kott'
to(o)rba, tork
vene tórba 'hobuse peakott; kott, märss'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tårp 'leivakott, toidukorv'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur