[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
kabris
alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
liivi kabbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kits : kitse : kitse 'veislaste hulka kuuluv keskmise suurusega sõraline imetaja; metskits (Capra)'
saksa Kitz(e) 'metskitsetall; mägikitsetall; kitsetall'
Eesti keelest on laenatud vadja kittsi 'kits; kitsetall' ja isuri kitsi 'kits'.

päts2 : pätsu : pätsu 'karu'; mrd 'täkk'
Kuigi tüvi esineb läänemeresoome keeltest vaid eesti keeles, on arvatud, et tegemist võib olla uurali tüvega, mille vasted on saami boazu 'põhjapõder', mari püč́ö 'põhjapõder', udmurdi pužej 'põhjapõder', mansi pāsiγ 'põhjapõdra vasikas', handi pešĭ 'kuni aastane põhjapõder', kamassi poʔdu 'kits'. Mõjutada on võinud ka saksa Petz 'mesikäpp'.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
lõunaeesti tsiga
sea-
liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

sikk : siku : sikku 'sokk, kitsede isasloom; saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas'
alamsaksa sicke, tzicke 'kits'

tall1 : talle : talle 'kasvueas lammas v kits'
vadja tallikkõ, tallikka '(suurem) lambatall, utetall', taľu '(lamba)talleke'
soome mrd tallo 'aastane siga, noor poegimata siga', talle 'noor siga'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tillu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt heebrea ṭāleh '(lamba)tall'. On ka oletatud, et sõnas on sama tüvi kui tald, mille üks tähendusi on vanemas murdekeeles olnud 'põngerjas'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tale-tale, taill-taill, talle-talle (tallede meelitamise hüüd).

võhu- liitsõnas võhumõõk 'niisketel aladel kasvav mõõkjate lehtedega rohttaim (Iris)'
kirderanniku vohu-
balti
leedu ožys 'sikk, sokk'
läti āzis 'sikk, sokk'
preisi wosux 'sikk, sokk'
vadja voho 'kits'
soome vuohi 'kits'; van srmt vuohenmiekka 'võhumõõk'
isuri voohi '(ema)kits'
Eesti keeles ei ole tüvi iseseisva sõnana säilinud.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur