[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

himu : himu : himu 'kange tahtmine, kirglik soov, tung'
liivi imū 'himu, iha; kalduvus; isu'
vadja imo 'himu, soov, tahtmine; isu'
soome himo 'himu, kirg; iha; kiim'; himoita 'himustada'
isuri himo 'himu, soov'
Aunuse karjala himo 'himu, soov'; himoilla 'himustada, ihaldada, soovida'
lüüdi himo 'himu, soov'; himoittada 'himustada, ihaldada, soovida'
vepsa himo 'himu, soov'; himoita 'soovida'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

jõõr : jõõra : jõõra mrd 'ind, kiim, tiirasus'
baltisaksa Gier 'ahnus, himu; aplus'

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kiin3 : kiini : kiini 'terariist võsa ja hagude raiumiseks, peergude kiskumiseks'
kiim, kiil
läti šķīnis 'terariist võsa raiumiseks, nuga peergude kiskumiseks'
Murdevariandid peegeldavad eesti keele siseseid juhuslikumat laadi häälikuarenguid.

kirg : kire : kirge 'tugev kiindumus millessegi v tahtmine midagi teha; tugev meeleline iha'; mrd 'nälg, janu; tulesäde'
kiir, kiirgama
Salatsi liivi ḱireg, ḱirüg 'säde'
soome kirki 'kiim, armukihk; himu'
Aunuse karjala kirre- 'kiim, armukihk; himu'
? saami garga 'säde, sädemete pritsimine'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Sõnades kiir ja kiirgama on tüve reeglipäratu variant.

vimm1 : vimma : vimma 'kestev pahurus, vaikne ja visa viha; kühm, väike küür; haiguse idu'
soome vimma 'viha, raev; himu, kihk; kiim'
Aunuse karjala vimmavuo 'pööraseks muutuda'
Läänemeresoome tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur