[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
lõunaeesti kauh
balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
kirderanniku kappa
alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
alamsaksa schap 'kapp'

kapp3 : kapi : kappi 'kanda ümbritsev tugevam osa jalatsil'
saksa Kappe '(väike) müts; kapp (jalatsil)'

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

napp1 : napa : nappa 'väike (puu)kauss v väike kaanega puunõu, karp'
alggermaani *χnappa-z
vanaislandi hnappr 'kauss'
vanarootsi napper 'peeker, jooginõu'
vadja naappa 'napp, (puu)kauss'
soome nappo 'kulp, kopsik; kapp (tõstmiseks)'; mrd 'põhjapõdralüpsik'
isuri naappa 'kulp'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, vanarootsi laen. On ka oletatud, et eesti sõna on veelgi hilisem, alamsaksa laen, ← alamsaksa nap 'kauss', kahtlemata on alamsaksa sõna eesti sõna mõjutanud. Hiljem on laenatud sama tüve rootsi vaste, napp2. Eesti keelest on laenatud läti mrd napītis 'väike (puu)nõu'.

raand : raanda : raandat mrd '(puu)ämber'
balti
leedu rakanda 'kööginõu, jahuanum', rakandas 'kööginõu'
soome rainta 'lüpsik, kapp, kibu'
isuri raenda 'lüpsik'
Aunuse karjala rajendo, raindo 'pütt, kirn'
lüüdi ragend(o) 'puust sangata piimanõu, pütt, kirn; sangaga puuämber'
vepsa raǵend 'pütt, kirn'
Sõna on tuntud saarte- ja läänemurdes.

serbak : serbaku : serbakut mrd 'kahv v pika varrega puust pang kala veest väljatõstmiseks'
sirbak, (t)särbak, tserbak
vene čerpák 'kopp, kopsik; kapp; tõsteanum; tõstelabidas; veekühvel'

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur