[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

kana : kana : kana 'maapinnal tegutsev halva lennuvõimega kodulind, eeskätt emaslind; mitme muu kanalise emaslind'
alggermaani *χanan-
vanaislandi hani 'kukk'
gooti hana 'kukk'
rootsi van hane 'kukk'
liivi kanā 'kana'
vadja kana 'kana'
soome kana 'kana'
isuri kana 'kana'
Aunuse karjala kana 'kana'
lüüdi kana 'kana'
vepsa kana 'kana'

kluksuma : kluksuda : kluksun 'järsku ja katkeliselt klugistama v klugisema'; mrd '(kana kohta:) loksuma; luksuma' luksuma

kokutama : kokutada : kokutan 'kogelema'
kõkutama
vadja kokuttaa 'kõkutada, kokutada (kuke v kana kohta)'
? Aunuse karjala kokottoa 'kokutada (ainult kuke kohta)'
? ersa koknoms 'kokutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Karjala ja ersa tüved võivad olla rööpselt kujunenud. Vt ka kogelema.

kädisema : kädiseda : kädisen 'teravalt sädistama; heleda häälega kiiresti ja palju rääkima'
soome van srmt kätistä 'viriseda, vinguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kidisema, sädistama, kätsatama ja Aunuse karjala sõnas krädžištä 'loksuda (kana kohta)'.

lokuti : lokuti : lokutit 'kuke v kana noka all olev kaheosaline ripnev nahalott'
vadja lokkoollaa 'lontis'
soome lokotin van srmt 'midagi rippuvat'; mrd 'kuke lokuti', lokottaa 'laisalt istuda, jõude olla', lokollansa 'longus; rippu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lott. Vt ka lokk2, lokkama.

luksuma : luksuda : luksun 'järsult ning iseloomulike kõõksatustena sisse hingama'
kluksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud ka saksa glucksen 'mulksuma, vulksuma'. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, puksima, pliks. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)', isuri klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)' ja soome mrd klukata 'luksuma ajada; kaagutada, kõkutada; klatšida'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kḷokst 'loksuma (kana); luksuma'.

tibu : tibu : tibu 'kanapoeg; kana'
liivi lastek tibā, tšibā 'lind'
vadja ťipu 'kanapoeg; kana(ke)'
soome tipu 'kanapoeg'; lastek 'kana, lind'
isuri ťibu 'kanapoeg'
Aunuse karjala ťipa 'kana'
lüüdi ťipušk 'kanapoeg'
vepsa ťipu 'kanapoeg'
Läänemeresoome tüvi, mis lähtub kanade kutsumise hüüust ja nimisõnana on algselt ilmselt lastekeelne. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt permikomi ťip 'kanapoeg; linnupoeg', ning naaberkeeltes, nt vene cyplë́nok 'kanapoeg; linnupoeg', rootsi mrd tippa 'kana; väikelind', läti mrd tiba, tibiņa 'kana, kanake'.

tiuksuma : tiuksuda : tiuksun 'siutsuma, piuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, viuksuma. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja ťiukata 'siutsuda, säutsuda', soome tiukkua 'sidistada, siutsuda, vidistada', isuri ťš́iukkaa 'sidistada, siutsuda, vidistada', Aunuse karjala tiukkua 'piiksuda, siutsuda', čiukka- 'piiksuda, siutsuda', vepsa čuu̯kta 'siutsuda; loksuda (kana kohta)' ning eesti murdesõnad tiukuma, tsiukma 'piuksuma, siuksuma'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur