[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 57 artiklit, väljastan 30.

aba-2 liitsõnas abakala 'latikaga sarnanev kala (Abramis ballerus)'
Võib olla sama tüvi mis abajas.

ahven : ahvena : ahvenat 'punakate uimedega kala (Perca fluviatilis)'
liivi ounõz 'ahven'
vadja ahvõn 'ahven'
soome ahven 'ahven'
isuri ahven 'ahven'
Aunuse karjala ahven 'ahven'
lüüdi ahveń 'ahven'
vepsa ahven 'ahven'
saami vuoskku, vūskkon 'ahven'
Läänemeresoome-saami tüvi.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
elejad, elev
liivi jellõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
harima, harjus, harjusk
balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

heeringas : heeringa : heeringat 'põhjapoolseis ookeanivetes ja meredes parvedena elutsev 30–40 cm pikkune kala (Clupea harengus)'
heering, hääring, jeering, hereng, eerik
saksa Hering 'heeringas'
Liide -as on lisatud teiste kalanimetuste analoogial.

hink : hingu : hinku 'veekogude põhjas elutsev väike paeljas kala (Cobitis taenia)'; mrd 'emakala'
soome mrd hinkka 'teatud väike kala; rääbis; räim'
Läänemeresoome tüvi.

härg : härja : härga 'kastreeritud pull'
balti
leedu žirgas 'hobune'
läti zirgs 'hobune'
preisi sirgis 'ruun'
liivi ǟrga 'härg'
vadja ärtšä 'härg; pull, sõnn'
soome härkä 'pull, sõnn; härg'
isuri härgä 'härg; suure pea ja sarvetaoliste jätketega kala'
Aunuse karjala härgü 'pull, sõnn; põdrapull'
lüüdi härg 'pull, sõnn'
vepsa härg 'härg; pull, sõnn; põdrapull'
Tähenduserinevust balti keelte vastetega võrreldes võib seletada sellega, et nii härga kui ka hobust kasutati põllutöödel.

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

kahl : kahlu : kahlu 'salk, kimp, tuust'; mrd 'linnuparv'
liivi l '30 kala'
soome mrd kahlo 'kimp, (õle- v lina)kubu, -vihk'

kala : kala : kala 'vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl kaetud soomustega'
liivi kalā 'kala'
vadja kala 'kala'
soome kala 'kala'
isuri kala 'kala'
Aunuse karjala kala 'kala'
lüüdi kala 'kala'
vepsa kala 'kala'
saami guolli 'kala'
ersa kal 'kala'
mokša kal 'kala'
mari kol 'kala'
handi χŭᴧ, χul 'kala'
mansi χūl 'kala'
ungari hal 'kala'
neenetsi χaľa 'kala'
eenetsi kari, karε 'kala'
nganassaani koli̮ 'kala'
sölkupi k͔uə̑lǝ 'kala'
kamassi kola 'kala'
matori kälä 'kala'
Uurali tüvi.

kalasi : kalasi : kalasit 'puupulk võrgukudumiseks'
liivi kalāndõr, kalāndõks 'kalasi'
vadja kaluvi, kalain 'kalasi'
soome kalvoin, kalvin 'kalasi'
isuri kalavain, kallaave, kalve 'kalasi'
Aunuse karjala kaluin 'kalasi'
lüüdi kaluďim 'kalasi'
vepsa kaluďim 'kalasi'
saami guolladat 'kalasi'
Läänemeresoome-saami tüvi. Sõna ulatuslik reeglipäratu varieerumine nii teistes läänemeresoome keeltes kui ka eesti murretes (kaladi, kalusi, kõlasi, kalts, kalsi) on kujunenud ilmselt mitmesuguste rahvaetümoloogiliste tõlgenduste tõttu, nt seostamisel sõnaga kala.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
kius
liivi kid 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

kiisk : kiisa : kiiska 'väike luine mageveekala (Gymnocephalus cernua)'
liivi kīš 'kiisk; tindikala; prügikala'
soome kiiski 'kiisk'
isuri kiiski 'kiisk'
Aunuse karjala kiiškoi 'kiisk'
lüüdi kiškińe 'kiisk'
Läänemeresoome tüvi. Kaheldav on oletus, et soome-ugri tüvi, mille vaste on ungari mrd kisz, kísz, küsz 'väikseim Balatoni kala'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kisse, Kiesse 'kiisk' ja eestirootsi kīsk 'ogalik'. Vt ka kiiskama.

kilk : kilgi : kilki 'ahjupragudes, soemüürivahedes jm elutsev kollakaspruun siristav toaputukas (Gryllus domesticus)'; piltl 'kerge alkoholiuim; kiusav kinnismõte'; mrd 'merikilk (Mesidothea)'
kirderanniku kilki
vadja tšilttši 'kilk; rohutirts, heinaritsikas'
? soome kilkki 'merikilk'; mrd 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, on oletatud, et sama mis sõnas kilkama. Sõna piltlikud tähendused on ilmselt saksamõjulised, vrd saksa Grillen im Kopf haben 'tujutsema' (sõna-sõnalt 'kilke peas omama'). Lähedase läänemeresoome tüve vasted on liivi kerk 'rohutirts, heinaritsikas; kilk' ja vadja tširkka 'rohutirts, heinaritsikas; kilk', tširkki, tširkku 'kilk'.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kílka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

kitkuma : kitkuda : kitkun '(juurtega) välja kiskuma, välja tõmbama v ära rebima; katkuma'
lõunaeesti kitskma
liivi kitkõ 'kitkuda, rohida'
vadja tšitkõa, tšitkoa 'katkuda, kitkuda, rohida'
soome kitkeä 'kitkuda, rohida, välja kiskuda'
isuri kitkiä 'kitkuda, rohida'
Aunuse karjala kütkie 'kitkuda, rohida'
lüüdi kütkidä, küťkida 'kitkuda, rohida'
vepsa küťkťä 'kitkuda, rohida'
ersa kočkoms 'kitkuma, rohima'
mokša kočkəms 'kitkuma, rohima'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt võivad kaugemate sugulaskeelte vasted olla (esitatud ersa ja mokša vaste asemel) saami gaskit 'kitkuda (lindu)', ersa kočkams 'valima; koguma, korjama' ja mokša kočkams 'valima; koguma, korjama'. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķiķēt 'kala puhastama'.

koger : kogre : kokre 'tumeda selja ja kollakate kuni vaskpunaste lamedate külgedega kala (Carassius carassius)'
liivi koggõrz 'koger'
soome mrd kouri 'koger'
Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd kugra, kugre 'koger'.

kudema : kudeda : koen 'paljunemiseks mune ja seemnevedelikku vette heitma'
liivi kuddõ 'kudeda'
vadja kuto, kutu 'kudu'
soome kutea 'kudeda'
isuri kuttiissa 'kudeda'
Aunuse karjala kuduo 'kudeda'
lüüdi kudoda 'kudeda'
vepsa kudoda 'kudeda'
saami gođđat 'kudeda'
komi kuľmi̮ni̮ 'kudema'
handi χoj- 'kudema'
mansi χuľǝm 'koelmu, kala kudemiskoht'
Soome-ugri tüvi.

lest1 : lesta : lesta 'õhuke lai moodustis; lapiku kehaga kala (Platichthys flesus)'
balti
leedu lekštas 'lame; lauge, kallakas'
läti lesns, lēsns, lēss 'lame', leste 'kammeljas; lest'
liivi liestā 'lest(akala)'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

lidus 'lamavalt vastu aluspinda; kummargil, kühmas'
soome litistää 'laiaks litsuda, lamedaks pressida'
karjala litti 'väike kala, kalamaim'
vepsa ľiťik '(noor) latikas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidisema.

linask : linaski : linaskit 'paksu rohekasmusta seljaga kala (Tinca tinca)'
?balti
leedu lynas 'linask'
läti līnis 'linask'
preisi linis 'linask'
?vene linёček, linёk '(väike) linask'

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

maidel : maidla : maidlat 'rünt (kala) (Gobio gobio)'
On arvatud, et võib lähtuda pärisnimest Maydel(l).

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
?alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

maks : maksa : maksa 'selgroogsete kõhuõõnes asetsev punakaspruun, kahest sagarast koosnev elund'
liivi maksā 'maks'
vadja mahsa 'maks'
soome maksa 'maks'
isuri maksa 'kala maks; (mitm) looma siseelundid'
Aunuse karjala maksu 'maks'
lüüdi maks 'maks'
vepsa maks 'maks'
lõunasaami mueksie 'maks'
ersa makso 'maks'
mokša maksa 'maks'
mari mokš 'maks'
udmurdi mus 'maks'
komi mus 'maks'
handi mŏγəʌ, măγəl 'maks'
mansi mājt 'maks'
ungari máj 'maks'
neenetsi midᵊ 'maks'
eenetsi muz 'maks'
nganassaani mitǝ 'maks'
sölkupi mī̮te 'maks'
kamassi mi̮tǝ 'maks'
Uurali tüvi.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

mold : molli : moldi '(lühike) küna'
moll
alamsaksa molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd molti 'puust soola purustamise nõu, kala rookimise nõu, küna', vadja molti 'pohemold' ja eestirootsi måld 'väike küna, puuküna sigade söötmiseks'.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

mutukas : mutuka : mutukat 'putukas'
vadja mutukas, mutukka 'putukas; kulles; kalamaim'
soome mutiainen 'kihulane; kulles'
isuri mudukkain 'umbjärves elav kirbust väiksem must sääsk'
lüüdi muťiine 'väike kala'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mudilane.

neelama : neelata : neelan 'kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi suust ja neelust söögitorusse suruma'
liivi nīelõ 'neelata'
vadja neelu '(mõrra v rüsa) neel', neellä 'neelata'
soome niellä 'neelata'
isuri neelo '(rüsa) neel'
Aunuse karjala nielu '(mõrra) neel'
karjala niellä 'neelata'
saami njiellat 'neelata'
ersa ńiľems 'neelama'
mokša ńiľəms 'neelama'
mari nelaš 'neelama; näkkama, õnge haarama (kala kohta)'
udmurdi ńi̮li̮ni̮ 'neelama'
komi ńi̮vni̮ väljendis lov ńi̮vni̮ 'kramplikult õhku ahmima (agoonias)', ńi̮lavni̮ 'neelama'
handi ńel- 'neelama'
lõunamansi ńält- 'neelama'
ungari nyel 'neelama, neelatama'
neenetsi ńaᵊlǝ- 'neelama'
eenetsi noddo- 'neelama'
nganassaani ńaltamiʔe- 'neelama'
Uurali tüvi.

nolk : nolgi : nolki 'poisike, liiga noor mees; noor loom; täiskasvamata alamõõduline kala'
nolgus
soome nolkki 'poisike, liiga noor mees'; van srmt 'peenis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåḷk 'poisinolk, jultunud mees v poiss', nålk 'meduus, millimallikas'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur