[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; mrd 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'
Tõenäoliselt tuletis kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. Ilmselt on 'põgenik, väejooksik' sõna algsem tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

kaak2 : kaagi : kaaki 'võllaroog, kaabakas; sänikael'
Tõenäoliselt sõna paskaak lühenenud variant, säilinud on ainult rõhuline silp. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis kaak1.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

pätt : päti : päti 'hrl Saaremaa ja Muhu tihedalt läbinõelutud riidest v nöörist tallaga pastlataoline tööjalats v suss; allakäinud, kindla töö- ja elupaigata inimene, hulgus, paadialune, kaabakas, huligaan'
päterdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tähendus 'allakäinud inimene, hulgus jms' on ilmselt kujunenud liitsõnast pättjalg 'inimene, kel on jalas riidest viisud' > 'hulgus'. Aja jooksul on liitsõna järelosis ära jäetud ja kogu tähendust on hakanud kandma esiosis. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pätt 'harimatu ja kommeteta inimene'.

roju : roju : roju 'kõhn, kiitsakas, vilets, niru; selliste omadustega olend; reo, ramp'
vadja roju 'prügi, puru', rõju 'prügi, rämps'
soome roju 'kola, vana kraam; rämps, praht'; van srmt 'kaabakas'
? isuri roju 'raju(ilm)'
Aunuse karjala roju 'kola, vana kraam'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades roie ja roisk.

untsakas : untsaka : untsaka 'saksik v linnalik, kerglane inimene'
untsvaat, huntsvatt
saksa Hundsfott 'kaabakas, lurjus'
Laen on muganemisel lühenenud, lisatud on liide -kas. Murretes on tuntud ka lühenemata, häälikuliselt laenuallikale lähemad variandid. Eesti keelest on ilmselt laenatud liivi ūntsakkõz 'untsakas'. Vt ka antsakas, untsus.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur