[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
liivi jed, jeddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
?alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

kallama : kallata : kallan 'valama; tugevasti (vihma) sadama; keerama, pöörduma'
alggermaani *χalþija-
vanaislandi hella '(välja) kallama'
vanarootsi hælla '(välja) kallama; kõrvale kallutama'
vadja kallõta '(teed andes) kõrvale astuda; kalduda'
soome kallistaa 'kallutada'
isuri kallistua 'kaldu minna'
Aunuse karjala kallata 'kallutada; kummuli panna'
lüüdi kaldaududa 'kaldu minna'
Laenuallikas on tuletis sõna kallas laenuallika tüvest. Varem on sõna peetud läänemeresoome tuletiseks sõnast kallas.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟko- sõnaühendis jiw lǟkoəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur