[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 64 artiklit, väljastan 30.

ahel : ahela : ahelat 'kett'
alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

anum : anuma : anumat 'nõu, riist millegi hoidmiseks'
● ? soome amme 'vann; tünn'; mrd 'kopsik, kapp'
? isuri ammi 'suur puust veenõu'
? karjala ammeh 'vann'
Ühendamine teiste läänemeresoome vastetega eeldab, et eesti sõnas on häälikud kohad vahetanud, < *am(m)un, *am(m)on. Sel juhul tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas ammutama.

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
?vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
?alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
lõunaeesti kauh
balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kaigas : kaika : kaigast 'lühemapoolne jämedam kepp'; mrd 'töövahend, mingi eseme osa'
vadja kadikka, kadikas 'kaigas; murdunud oks'
soome mrd kadikka 'kaigas'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi kāika 'kepp' ning eestirootsi kaik 'malakas, teivas', kai 'ront, nott'.

kaisel : kaisla : kaislat 'kõrkjale lähedane vee- ja sootaim (Schoenoplectus)'; mrd 'teatud sootaim; kail [?]'
alggermaani *gaisilan-, *gaisila-z
vanaislandi geisli 'kepp; kiir'
vanarootsi gisle 'kiir', gēsl, gisl 'piits'
saksa Geißel 'piits; ihunuhtlus'
vadja glaiza 'kõrkjas; pilliroog [?]'
soome kaisla 'kõrkjas; pilliroog'
isuri klaisa 'kõrkjas'
Aunuse karjala kažľu '(järve)kõrkjas'
lüüdi kažl, gažl '(järve)kõrkjas'
Kuna sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes, on ka arvatud, et see on laenatud soome keelest, ← soome kaisla. Kirjakeeles on sõna kasutusele võetud kõrkjale lähedast taime märkiva botaanikaterminina.

kali2 : kali : kali mrd 'kaigas, kepp, teivas; (puust) hoob, kang; veerispuu; heina- v viljakoorma aluspuu(d)'
soome kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
isuri kalikka 'kaigas, kepp, pulk'
Aunuse karjala kaľikku, kaľikko 'kaigas, kepp, pulk'
vepsa kali̮ine 'kaigas, kepp, pulk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kalu. Teisalt võivad tüve läänemeresoome vasted olla liivi kaļ 'veerispuu', soome kalju 'veerispuu; kiilas, paljas; kiilasjää', karjala kaljama 'kiilasjää' ja vepsa kaľľak 'puujupp', nendega kokkukuulumist toetab murretest registreeritud omastavavorm kalju. Sel juhul võib olla germaani laen, ← alggermaani *χālija-z, mille vaste on vanaülemsaksa hāli 'sile, libe', või balti laen, ← balti *galja- 'libe', mille vaste on läti gāle 'õhuke jääkoorik, sulamata jääraas'. Vt ka kalev1.

kalu : kalu : kalu 'koli, asjad, (vana) kraam'; mrd 'kalts'
vadja kalu 'tööriist; pidulik rõivastus, ehe [?]'
soome kalu '(töö)riist, asi, vahend; peenis; (mitm) asjad, kraam'; van 'vara, omand'; mrd 'vili; viin'
isuri kalu liitsõnas karvakalu 'peenis'
? Aunuse karjala kalu 'laast, pilbas; pird, peerg; puupakk, -nott; peenis'
? lüüdi kalu 'alepõletamisest jäänud, poolenisti põlenud puutükk, kaigas; raag, hagu'
? vepsa kalu 'kepp, varb'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas kali2. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1 ja kolisema. Teisalt, juhul kui kalu < *kalvu, on tegemist läänemeresoome-saami tüvega, mille vaste on ka saami gálvu 'asi, ese'.

kapp1 : kapa : kappa 'puunõu ühe pikema küljelauaga, kust kinni hoida; endisaegne mahumõõt'; mrd 'teatud pinnamõõdu ühik'
kirderanniku kappa
alggermaani *skapa-
vanasaksi skap 'anum, nõu'
saksa mrd Schaff 'ammutamisnõu; toober; vilja-astja'
vadja kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'
soome kappa 'kapp, kibu; mahumõõt'; van 'teatud pinnamõõt'
isuri kappa 'mahumõõt; väike lohk; suur viljavihkude kuhi rehes'
Aunuse karjala kappu 'mahumõõt; haavapuust ümmargune kaaneta vakk'
lüüdi kappe͔ 'mahumõõt'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kap 'ühe pikema küljelauaga puunõu' ning eestirootsi kapp 'ühe pikema küljelauaga puunõu'.

kapp2 : kapi : kappi 'ustega mööbliese asjade hoidmiseks'; mrd 'ruum v katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist; panipaigana kasutatav kapitaoline kast; õõnsus, tühimik'
alamsaksa schap 'kapp'

kapp3 : kapi : kappi 'kanda ümbritsev tugevam osa jalatsil'
saksa Kappe '(väike) müts; kapp (jalatsil)'

kepp : kepi : keppi 'käes hoidmiseks sobiv peenemast puutüvest, oksast vm materjalist ümmargune varb'
eestirootsi käpp 'kepp'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķepe, ķepis 'kepp'.

kibin : kibina : kibinat 'tasane, terav kabin'
soome mrd kipistä 'kihiseda, kubiseda; siputada, rabelda'
isuri kibin liitsõnas kibin-kabin 'kiiresti', kipittää 'kiiresti liikuda'
Aunuse karjala kipitteä 'kiiresti ja kergelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema ja kobisema. Vt ka kipp ja kippuma.

kibu1 : kibu : kibu '(väike) kapp, puunõu'
alggermaani *kippōn-
algskandinaavia *kippō
vanaislandi kippa 'korv'
norra kipa 'vitstest korv, kandmisnõu'
alggermaani *skipa-
algskandinaavia *skipa
vanaislandi skip 'laev'
vanaülemsaksa skif 'laev; anum'
vadja tšippo 'kruus'
soome kippo, mrd kippa 'kapp, kibu; kopsik; kruus'
karjala kippa 'kapp, kibu, laudadest puunõu'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või noorem, skandinaavia laen. Murretes on tuntud ka variant kipp. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kippe 'väike ammutamisnõu', eestirootsi kipo 'väiksem jooginõu' ja võib-olla läti mrd ķipa, ķipe, ķipis 'väike ammutamisnõu'. Vt ka kippel.

kipp : kipu : kippu 'kõbin'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kibin. Lähedane tüvi on nt sõnas kõpp.

kippel : kipli : kiplit mrd 'kühvel, viskel; raudservaga puulabidas'
kipper
?läti mrd šķipele 'labidas, kühvel'
On ka oletatud, et tekkinud sõnade kipp, kibu, ja kühvel segunemisel.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
lapp
saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

klobima : klobida : klobin 'peksma, kolkima'; mrd 'kiiresti, lohakalt midagi tegema'
klobisema, klõbisema
liivi klobārtõ 'raputada, kloppida', klobīntõ 'lõgistada, plagistada'
vadja klopisa 'lõgiseda; koppida, kopsida'
soome mrd klopista 'koliseda, kõliseda, kliriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla lobama tüve variant. Lähedane tüvi on nt sõnades klibin, klopp ja lopsima. Sõna tähendust võib olla mõjutanud kloppima.

klopp : klopi : kloppi 'klots, pakuke'
lopp
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klobima ja lopsima. Vt ka kloppima.

kloppima : kloppida : klopin '(kergelt) taguma, korduvalt lööma; selliselt puhastama; peksma, kolkima; ägedalt, valjusti koputama; ägedalt tuksuma, pekslema'
loppima
alamsaksa kloppen 'taguma, toksima; peksma; sisse lööma v taguma'
On ka oletatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, sel juhul sama mis klopp. Eesti keelest on laenatud vadja kloppia 'müüri laduda; lüüa' ja isuri kloppia '(kolinal) laduda (nt puid riita) [?]'. Vt ka klobima.

kobama : kobada : koban 'ebakindlalt kompides otsima; otsides puudutama'
kobima
soome kopata 'haarata, kahmata'
isuri kobada 'haarata, kahmata'
Aunuse karjala kopata 'haarata, kahmata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobisema ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kompama.

kobisema : kobiseda : kobisen 'vaikselt tuhmi heli andma; rahulolematult rääkima'
kõbi, kõbima, kõbus
soome kopista 'kobiseda, kõbiseda'
isuri kobissa 'kobiseda'
Aunuse karjala kobišta 'kohmitseda; krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või koputama ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema, kibin, kopsima, köbi, pobisema ja robisema. Vt ka krõbi.

koost : koosta : koosta mrd 'puulusikas'
vanavene *kopusta 'segamiskepp või -labidas'
vene mrd kopýstka 'searoka segamise kepp'
Laenu muganemisel on *p vaste vokaalide vahelt kadunud, *kopusta > *kovosta > koost.

kopp : kopa : koppa 'pika varrega nõu v sellesarnane masina osa'
soome koppa 'korv; (pea)kolu'
koltasaami kuopp 'kolju'
? mansi (puŋk-)χopi 'kolju, pealuu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et sõna on alamsaksa laen, ← alamsaksa kop 'karikas'.

koputama : koputada : koputan 'korduvalt kergelt lööma kõva esemega vastu kõva pinda'
kopitsema, koppima
soome koputtaa, kopata 'koputada, kopsida'
isuri kobuttaa 'koputada, kopsida'
Aunuse karjala kobavuttoa 'koputada, kopsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kobama ja/või kobisema ja/või kõpp. Lähedane tüvi on nt sõnas kopsima. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari kopog 'koputama'.

krapp : krapi : krappi 'puust karjakell'; kõnek 'raadio, valjuhääldi'
soome van rappu 'puust karjakell'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rabisema.

kriska : kriska : kriskat 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris'
kriiska, krõska, riiska
vene krýška 'kate, kaas; luuk; klapp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi grisk, krīsk 'kriska'.

kropp : kropi : kroppi 'säärsaapa pealsete alumine osa'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kruup : kruubi : kruupi 'teravilja kooritud ja lihvitud tera'
ruup, krupp, kruuk
alamsaksa gruben (mitm) 'kruubid'

kupar : kupra : kupart 'ühe- v mitmepesaline valmimisel pakatav hulgaseemneline kuivvili'
On arvatud, et tuletis sõnast kupp1. Võib olla ka häälikute eristumisel tekkinud variant murdesõnast kugar, kukar, mille vaste on liivi kukkõrz, kukār 'kupar'. Veel on oletatud, et sõnas on variant murdetüvest kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur