[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 38 artiklit, väljastan 30.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

allikas : allika : allikat 'põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal v veekogu põhjas, läte'
?balti
leedu šaltenis 'allikas', šaltinis 'miski, mis on külm; (külm) allikas; vappekülm'
soome allikko 'laugas; loik'
saami állet- liitsõnas Álletnjárga '(kohanimi)'
Balti laen eeldab, et läänemeresoome keeltes on varem tüve alguses olnud h. Eesti vanemas kirjakeeles on h sõna algul, samas on soome keeles sõnaalgulise h kadu tavatu. h on võinud kaduda ala- tüveliste sõnade mõjul. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
?balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
õrjetu
soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

jahe : jaheda : jahedat 'külmavõitu, veidi vilu'
jahtuma
liivi 'jahtuda'
vadja jahtua 'jahtuda'
lõunasaami jåaskodh 'jahtuda'
ersa jakšamo 'külm; pakane'
mokša jakšama 'külm; pakane'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Soome-ugri keeltes esineb ka lähedane eesvokaalne tüvi, mille vaste on nt soome jäähtyä 'jahtuda'.

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kabe2 : kabeda : kabedat 'käbe, kärmas; tragi; korralik, kena; peenike, sale; täbar, vilets'; mrd 'kerge kuiv külm'
soome kapea 'kitsas; peenike, sale; napp, kasin, piiratud'
Aunuse karjala kabei, kappei 'vähene, napp'
Läänemeresoome tüvi.

kahu1 : kahu : kahu 'kerge külm; jääkirme'; mrd 'rüsi, jääkuhjatis'
vadja kahu 'kerge külm; kahutanud pinnasekiht'
soome mrd kaho 'kerge (öö)külm'
isuri kahu 'kerge (kevadine öö)külm'
karjala kahottoa 'kahutada; kihutada'
vepsa kahoitada 'kahutada'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kalkar : kalkari : kalkarit mrd 'hulgus, kaltsakas, laaberdis'
rootsi van skalkar (mitm) (ains skalk) 'kelm, suli'
Laenuallikaks on rootsi sõna mitmusevorm.

kalm : kalmu : kalmu 'hauaküngas'; mrd 'surnuaed'
liivi kālma 'haud; hauaküngas'
vadja kalmo, kalma 'hauaküngas; (hrl mitm) surnuaed'
soome kalma 'surm; surnu'; mrd 'manala; manala haldjas; (rahvausus) surnu poolt põhjustatud haigus, vähk; surnu silmis märgatav värvimuutus; pealiskiht, kile, hallitus; hauaküngas'
isuri kalmad (mitm) 'surnuaed'
Aunuse karjala kalmu 'haud; hauaküngas; surnuaed; surm'
lüüdi kalm(e͔) 'haud; hauaküngas'
vepsa koum 'haud; hauaküngas; (mitm) surnuaed'
? saami guolmmas 'kahvatu, kaame', guolbmat 'tõusta (kuu kohta)'
ersa kalmo 'haud'
mokša kalma, kalmə 'haud'
? neenetsi χalḿerᵊ 'surnukeha'
? eenetsi kamer 'surnukeha'
? kamassi kolmə 'surnu hing'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Kaheldav on oletus, et sõna võib olla uurali tuletis koolma tüvest. On ka arvatud, et germaani laen (sel juhul on samojeedi keelte sõnad teise päritoluga), ← alggermaani *skalman-, mille vasted on vanaülemsaksa scalmo 'taud' ja keskülemsaksa schalme 'katk, taud; surnukeha, raibe', või ← alggermaani *kalma-z, mille vaste on rootsi mrd kalm 'kivihunnik; vana hauaküngas'. Viimati nimetatud laenuallikat oletades peetakse sõna teistes läänemeresoome keeltes esinevates tähendustes 'haigus, surm, surnu' eri päritoluga tüveks.

kalmus : kalmuse : kalmust 'veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtedega lõhnav rohttaim (Acorus calamus)'; mrd 'võhumõõk'
kalbus, kalm, kalmuk(as), kalpus
saksa Kalmus 'kalmus'

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
karm2
vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kelm : kelmi : kelmi 'ebaausaid võtteid kasutav, teisi pettev isik; vigurivänt, võrukael'
alamsaksa schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus'
On ka oletatud, et rootsi laen, ← rootsi skälm 'kelm, petis; võrukael, vigurivänt'.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kole : koleda : koledat 'hirmus, kohutav'
kõle
liivi l 'kõle, külm'
vadja kõla 'kõle, külm; kile, lõikav'
soome kolea 'kõle, külm; kare'
Aunuse karjala kolo 'pahur, kalk, morn'
karjala kolie 'kõle, külm'
saami goalus 'hirmuäratav, sünge; karm', goallut 'külmetada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kolm : kolme : kolme 'põhiarv 3'
liivi kuolm 'kolm'
vadja kõlmõd 'kolm'
soome kolme 'kolm'
isuri kolmed 'kolm'
Aunuse karjala kolme 'kolm'
lüüdi kolme 'kolm'
vepsa koume 'kolm'
saami golbma 'kolm'
ersa kolmo 'kolm'
mokša kolma 'kolm'
mari kum 'kolm'
udmurdi kuiń 'kolm'
komi kuim 'kolm'
handi χolǝm 'kolm'
mansi χūrum 'kolm'
ungari három 'kolm'
Soome-ugri tüvi.

konn : konna : konna 'pikkade tagajalgadega kahepaikne (Anura)'
liivi kūona 'konn'
vadja konna 'konn'
soome konna 'kärnkonn; kelm, suli, lurjus'
Aunuse karjala konna 'kärnkonn; kelm'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kånn 'konn' ja läti mrd kunna, konne 'konn'.

koolma : koolda : koolen mrd 'surema'
liivi kūolõ 'surra'
vadja koolla 'surra'
soome kuolla 'surra'
isuri koolla 'surra'
Aunuse karjala kuolta 'surra'
lüüdi kuolda 'surra'
vepsa kolda 'surra'
ersa kuloms 'surema'
mokša kuloms 'surema'
mari kolaš 'surema'
udmurdi kuli̮ni̮ 'surema'
komi kuvni̮ 'surema'
handi χăl- 'surema, lõppema'
mansi χōli- 'hukkuma; surema; lõppema'
ungari hal 'surema'; holt 'surnud'
neenetsi χa- 'surema'
eenetsi ka- 'surema'
nganassaani kū- 'surema'
sölkupi k͔u- 'surema'
kamassi kш- 'surema'
matori kaa- 'surema'
Uurali tüvi. Vt ka kalm.

kulm : kulmu : kulmu 'tihe karvatriip silmakoopa kohal otsmiku alumisel serval'
liivi gūlma 'kulm'
vadja kulma 'kulm; silmalaug'; kulmo 'kulm'
soome kulma 'kulm; nurk, nukk'
isuri kulma 'kulm'
Aunuse karjala kulmu 'kulm; nurk'
lüüdi kulm 'kulm'
vepsa kulm 'kulm'
handi χuľəm 'kulm'
Soome-ugri tüvi.

kuum : kuuma : kuuma 'kõrge temperatuuriga, väga soe, palav'
liivi kūmi 'kuum'
vadja kuuma 'kuum; kuumus'
soome kuuma 'kuum'
isuri kuuma 'kuum; väga külm'
karjala kuuma 'kuum'
Läänemeresoome tüvi.

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

külm : külma : külma 'madala temperatuuriga, vähese soojusega'
liivi kīlma 'külm'
vadja tšülmä 'külm'
soome kylmä 'külm'
isuri külmä 'külm'
Aunuse karjala küľmü 'külm; külmunud'
lüüdi küľm 'külmunud'
vepsa küľm 'külmunud'
saami galmmas 'külm'
ersa keľme 'külm'
mokša keľmä 'külm, pakane'
mari kə̑lme 'külm'
udmurdi ki̮n 'külmunud'
komi ki̮n 'külmunud'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et tüvi on eelbalti laen, ← *gel(u)mā, mille vaste on leedu geluma 'pakane'. Sel juhul ei kuulu permi ja võib-olla ka volga keelte sõnad vastete hulka. Vt ka kümblema.

kümblema : kümmelda : kümblen 'vanni v dušši võtma, suplema'
On peetud tuletiseks tüvest külm. Teisalt on arvatud, et variant läänemeresoome tüvest, mille vasted on liivi gilbõ, gilgõ 'supelda', vadja tšülpiä 'vihelda', soome kylpeä 'kümmelda, supelda', isuri külpiä 'vihelda', Aunuse karjala külbie 'vihelda; kümmelda, saunas pesta', lüüdi külbeda 'vihelda; supelda, ujuda' ja vepsa küľpťä 'supelda'.

läila : läila : läilat 'ebameeldivalt maotu v magus; imal'
liivi lǟlam 'raske; rase, tiine'
vadja läülä 'hirmunud, hirmul [?]'
soome mrd läyli, läylä 'raske, karm, ebamugav'
Aunuse karjala ľäüľen, ľäüľem 'haiglane olek, raskustunne; iiveldustunne'
lüüdi ľäuľeń 'väsitav, raske, piinarikas olek'
vepsa ľöumei 'raske'
lõunasaami löövles 'raske'
mari nele 'raske; raskus'
? idahandi ᴧiᴧ 'külm', ᴧüᴧ 'kevadkülm'
Läänemeresoome-mari tüvi.

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

prohvus : prohvuse : prohvust kõnek '(leebe kirumissõnana:) sindrinahk, kuramus'; mrd 'sibi, käimlakoristaja; timukas'
prohmus, prohus, prohkus
saksa Profos, Profoß 'sõjaväelise kohtumõistmise juhataja'
vene prohvóst 'alatu inimene; lurjus, kelm, sinder, nadikael', profós 'sõjaväe koristaja laagris'

puri1 : purje : purje 'kolm- v nelinurkne tuulepüüdur, mille abil laev v muu sõiduk pannakse liikuma'
purjus
alggermaani *burja-
vanaislandi byrr 'pärituul, soodne tuul'
rootsi mrd bör 'pärituul, soodne tuul'
liivi pūraz, pūŗaz 'puri'
vadja purjõ 'puri'
soome purje 'puri'; mrd 'pärituul; hoog'
isuri purje 'puri'
Aunuse karjala purieh 'puri'
vepsa puŕeh 'puri'
saami borjjas 'puri', borjat 'pärituul'
purjus on u-tüvelise variandi seesütleva käände vorm. Eesti keelest on laenatud läti bura 'puri' ning soome mrd purjus(sa) 'purjus, joobnud', isuri purjus 'purjus, joobnud' ja vadja purjuza 'purjus, joobnud' (← purjus).

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
lõunaeesti palama
palama, palav, palu, palukas
liivi pallõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.

röögatu : röögatu : röögatut 'tohutu, määratu, väga suur'
● ? soome ryökäle 'lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
? Aunuse karjala rüögü, rüögäleh 'räpane, märg, laisk; lurjus, nadikael, kelm; vembumees, võrukael'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Ilmselt segunenud röökima tüvega.

salat : salati : salatit 'rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim (Lactuca); tükeldatud aedviljast vm toiduainetest valmistatud enamasti külm toit'
alamsaksa sallāt 'salat'
saksa Salat 'salat'
Alamsaksa ja saksa sõna on pärit itaalia keelest, ← itaalia insalata 'sissetehtud, marineeritud'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur