[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
halisema
alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi alttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

helkima : helkida : helgin 'helki heitma, heledalt paistma, sädelema'
liivi elkõ 'kajada, kõlada'
vadja van elkkaa 'heliseda'
soome helkkyä 'kõlada, heliseda; tiliseda; kajada'
Aunuse karjala helkiä 'heliseda, kõliseda; kolistada'
lüüdi helgeta 'kõlada, heliseda'
vepsa heľgutada 'kõlistada; tilistada'; heľg 'nips'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades helge ja/või hele.

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

kolisema : koliseda : kolisen 'keskmise kõrgusega müra tekitama' kolama
vadja kolisa 'koputada; kolistada; koliseda'
soome kolista 'koliseda'
isuri kolada 'koliseda; koksata'
Aunuse karjala kolišta 'koliseda, kõliseda'
lüüdi kolišta 'koliseda'

lodisema : lodiseda : lodisen '(pool)vedela aine liikumise heli kuuldavale tooma'
lõdisema
vadja lotisa 'kolistada, koputada; müdiseda; plagiseda; ladiseda, ladistada'
soome lotista 'lirtsuda; plagiseda; lobiseda'
isuri lodissa 'lodiseda, lortsuda'
Aunuse karjala lodišta 'müristada, müriseda; koputada, peksta; tuksuda; kolistada; kõmiseda'
vepsa lode͔ita 'juttu ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, ludistama, lödi, podisema, võdisema, lobama, logisema, lohakas.

märatsema : märatseda : märatsen 'väga ärritunult v meeltesegaduses enesekontrolli kaotanult vägivaldselt käituma'
märul
liivi märātõ 'lärmata, kolistada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt maru.

mörisema : möriseda : mörisen 'madalat põrisevat häält kuuldavale laskma; madalahäälselt ebaselgelt rääkima'
liivi ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mörisä 'möriseda, mõmiseda, möirata; ammuda, möögida; lobiseda'
soome möristä 'möriseda; põriseda; joriseda'
isuri mörissä 'möriseda; põriseda; joriseda'
Aunuse karjala mörižöü (oleviku ains 3P) 'põriseb'
lüüdi möräitä 'möriseda (lehm, karu)'
vepsa möraita 'vaikselt ammuda, möriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, möga, müra, jörisema, lörisema, törisema.

müra : müra : müra 'erinevate pidevate helide (ebakorrapärane) segu'
mürisema
liivi mõrā, mürā 'lärm, müra', mõ'ŗžõ 'lärmata, kolistada; müriseda; möirata'
vadja mürisä 'mõmiseda, möriseda; jõriseda'
soome myristä 'uriseda, möriseda, kõmiseda, käratseda'
Aunuse karjala mürištä 'tasakesi ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müdisema, mügisema, müha, mörisema, urama, örisema, mürgel, mürts. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mire 'heli; hääl'. Vt ka mürsk.

rühmama : rühmata : rühman 'vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rügama; rühkima'
● ? soome mrd ryhmää, ryhmätä, ryhmiä, ryhmytä 'koliseda, ragiseda, müriseda, lärmi teha, kolistada'
? isuri rühmädä 'mängida (laste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rahmama, rehmama, rohmakas, rühkima.

tilisema : tiliseda : tilisen 'heledalt helisema v kõlisema'
vadja tiliss 'tiliseda, heliseda, kumiseda, kõliseda'
soome tilli 'kõrvade pillilöömine'
isuri tilissä 'tiliseda'
Aunuse karjala ťiľľit- 'tiliseda; helistada, kõlistada'
vepsa ťiľľitada 'helistada, kõlistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilama1, silisema, vilisema, tilk, tilksuma, tilpama, tiltsuma .

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur