[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit, väljastan 30.

habisema : habiseda : habisen 'värisema, võbisema, võbelema'
soome havista 'kahiseda, sahiseda; kohiseda, mühiseda'
karjala havissa 'kahiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pabin ja vabisema.

humisema : humiseda : humisen 'tumedasti tasaselt undama'
umisema
soome humista 'mühiseda, mühada; humiseda; kumiseda; sahiseda; kohiseda'
isuri humissa 'mühiseda; kumiseda; kohiseda'
Aunuse karjala humišta 'humiseda; kumiseda; kohiseda'
lüüdi huvišta 'mühiseda; humiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

kabisema : kabiseda : kabisen 'tasast, kerget kobinat v krabinat tekitama'
soome kapista 'kobiseda, kõpsuda'; mrd 'kahiseda; askeldada (tasast heli tekitades); tülitseda'
isuri kabissa 'krabiseda, kabiseda'
Aunuse karjala kabišta 'krabiseda, kabiseda'
lüüdi kabišta 'kahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kibin ja kobisema. Vt ka kabu3.

kahisema : kahiseda : kahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
vadja kahiss 'kahiseda, sahiseda; kohiseda'
soome kahista 'kahiseda, sahiseda; käratseda, riielda'
isuri kahissa 'kahiseda'
Aunuse karjala kahišta 'kahiseda; kiidelda; tülitseda, näägutada'
lüüdi kahištuda 'kähedaks muutuda'
vepsa kahaita 'kähiseda (hääle kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kihama, kohama, kähisema, lahisema, nahisema, pahisema, sahisema. Vt ka kahanema, kahi1 ja kahu1.

kibin : kibina : kibinat 'tasane, terav kabin'
soome mrd kipistä 'kihiseda, kubiseda; siputada, rabelda'
isuri kibin liitsõnas kibin-kabin 'kiiresti', kipittää 'kiiresti liikuda'
Aunuse karjala kipitteä 'kiiresti ja kergelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kabisema ja kobisema. Vt ka kipp ja kippuma.

kidisema : kidiseda : kidisen 'tasast teravat käginat andma; virisema, vigisema'; mrd 'kihisema'
liivi gidīkšõ 'tugevasti käärida, käärides kihiseda; rõõmust, ärevusest rahutu olla'
soome kitistä 'krigiseda, kriuksuda; iriseda, viriseda'
isuri kidissä 'naeru kihistada; vigiseda'
karjala kitavuo 'riidlema hakata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kõdi, kädisema, kigisema, samuti lõunaeesti sõnas kidsisemä 'kidisema, kägisema', mille vasted on Aunuse karjala kiďžištä 'krigiseda; vinguda; sõimata, riielda', vepsa kiďže͔ita 'krigiseda; ihnutseda, koonerdada' ja saami gihcat 'krabiseda, kahiseda', gihčat 'krigiseda, nagiseda'. Vt ka kidu ja kitsas.

kihama : kihada : kihan '(ärevalt) igas suunas, läbisegi liikuma, sagima; (tegevuse kohta:) vilkalt toimuma; kellestki, millestki liikuvast, sagivast täis olema'
kihevil, kihisema
vadja kihuss 'kobrutada, pulbitseda, vahutada', kihu 'sagin, möll; häda'
soome kihistä 'kihiseda, muliseda; sisiseda, susiseda; kihada, kubiseda; sagida', kihu 'sagin, rüsin, riid'
isuri kihissä 'kihada, kubiseda; vigiseda', kihu 'sagin, askeldamine'
Aunuse karjala kihata 'kihada, kubiseda', kihištä 'kihiseda, sisiseda, piniseda; sagida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kohama, kähisema, sihisema, vihisema. Vt ka kihelema ja kihu3.

kihisema : kihiseda : kihisen '(vedeliku kohta:) tasase terava kahinaga ning mulle ajades liikuma; hõõrdumisest, liikumisest teravalt kahisema; sagima; millestki liikuvast (kubinal) täis olema' kihama

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
kõhisema, kõhutama
vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

kõhisema : kõhiseda : kõhisen 'vaikset kõlatut heli andma' kohama

kähisema : kähiseda : kähisen 'kõlatu tugeva kahiseva kaasheliga häält tegema'
soome kähistä 'kähiseda', käheä 'kähe'
Aunuse karjala kähištä 'kähiseda', kähei 'kähe'
vepsa kähišta 'kähiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama ja kohama.

kärisema : käriseda : kärisen 'katki, lahti rebenema; ebapuhast ragisevat kõla andma; tärisema, särisema; käredalt rääkima'
käre, kärr
liivi kärīkšõ 'praksuda'
vadja kärisä 'käriseda, kähiseda; ragiseda'
soome kärinä 'kärin'; käreä 'käre'
vepsa käŕed 'käre, kuri, vihane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kirisema, lärisema, särisema, tärisema, värisema, kärts. Vt ka kära, kärkima.

lobama : lobada : loban 'tühja juttu ajama'
lobi
liivi lobāz 'lobiseja'
vadja lopisa 'lobiseda; lori(juttu) ajada; ropendada'
soome lopista, klopista 'lobiseda, rumalusi rääkida'
isuri lopista 'roppusi rääkida'
karjala lovissa 'kahiseda; laperdada'
vepsa lobāťa 'lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas loppuma. Lähedane tüvi on nt sõnades joba, pobisema, lodisema, lora. Vt ka klobima, lobe, lobri.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
mula, mull
soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

möirgama : möirata : möirgan 'väga valjusti, tumedalt ning jõuliselt häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama, kirderannikumurrete sõnas möürämä, mille vasted on soome möyrytä 'möirata; ulguda; müriseda; kohiseda', karjala möyrytä 'kobrutada, mässata; materdada; vihane olla'.

nahisema : nahiseda : nahisen 'kahisema, sahisema; nohisema'
soome nahista 'kahiseda, sahiseda, nagiseda; jagelda'
Aunuse karjala nahiz- 'nohiseda, puhiseda; jagelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nohisema, kahisema, lahisema, pahisema, sahisema.

nohisema : nohiseda : nohisen 'kuuldavalt läbi nina hingama, hingamisheli kuuldavale laskma; hingamisheli saatel rääkima v midagi tegema; kahisema, sahisema, mühisema'
soome mrd nohista 'nohiseda, puhiseda, pomiseda'
Aunuse karjala ńohiz- 'nohiseda, kohiseda, mühiseda, sahiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nahisema ja kohama. Vt ka nohu.

pahvama : pahvata : pahvan 'järsku paiskuma, puhkema, järsku midagi ütlema'
pauhti
soome pauhata 'müriseda, kõmiseda, kohiseda; lärmitseda, pragada'
isuri pauhata 'valjusti juttu ajada'
karjala pauhata 'kohiseda, müriseda; lärmata; plartsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahvama, mahv, prahvama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas pauhti. Vt ka pahvima.

puhisema : puhiseda : puhisen 'raskelt hingama; raskelt hingates rääkima' puhuma
soome puhista 'puhkida; sahiseda'
Aunuse karjala puhišta 'lõõtsutada, ähkida; sisiseda, kahiseda'

pula : pula : pula kõnek 'tühi loba'
liivi buļīkšõ 'kihiseda, mulinal keeda'
vadja bulisa 'vuliseda, suliseda, muliseda'
soome pulista 'pomiseda; mulksuda, muliseda, vuliseda', pulata 'pladistada; laterdada'
isuri pulissa 'suliseda'
Aunuse karjala buľahuttua 'plärtsatada, sulpsatada'
vepsa buľahtada 'loksutada, mulksatada, sulpsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pull2. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, vulisema, pulbitsema.

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
liivi kroblimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

sabisema : sabiseda : sabisen 'kerget kahinat, sahinat tekitama'
vadja sapia 'siblida', savittsaa 'siblida'
soome mrd sapista 'kahiseda, sahiseda', savita '(lammast) pügada; (villu) vanutada; siblida'
isuri savida 'siblida; sorteerida, puhastada (vilja, ube)'
Aunuse karjala savita 'villu vanutada'
lüüdi sabida '(lammast) pügada'
vepsa sabita '(villu) vanutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nabisema, pabin, rabisema.

sahisema : sahiseda : sahisen 'vaikset kõlatut ühetoonilist heli tekitama'
soome mrd sahista 'sahiseda, kahiseda'
Aunuse karjala šahišta 'sahiseda'
lüüdi šahišta 'sahiseda, kahiseda'
vepsa šahāta 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, lahisema, nahisema, pahisema, sihisema, suhisema.

sihisema : sihiseda : sihisen 'teravalt sahisema, sisisema'
vadja sihisä 'kahiseda'
soome sihistä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
isuri šihahtaa 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
Aunuse karjala šihištä 'sisiseda, sahiseda'
lüüdi ťš́ihištä 'sihiseda, sisiseda; sihistada'
vepsa čihišta 'sisiseda, susiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sahisema, suhisema, kihama, vihisema, sisisema, sihk-.

suhisema : suhiseda : suhisen 'ühetoonilist kõlatut heli tekitama'
vadja šuhistaa 'suhistada'
soome suhista 'sahiseda; mühiseda; vihiseda'
isuri suhissa, ťš́uhissa 'sahiseda, kohiseda'
Aunuse karjala šuhišta 'mühiseda, sahiseda, sisiseda; sosistada'
lüüdi ťš́uhišta 'sihiseda, sisiseda'
vepsa šuhe͔ita 'sosistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sahisema, sihisema, puhuma, tuhisema, vuhisema.

sumama : sumada : suman 'kahlama, sumpama; hoogsalt, rohmakalt tegema; sumisema, suminal rääkima'
sumisema,summima
vadja šumisa 'kahiseda, kohiseda, sumiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
Aunuse karjala šumi- 'mühiseda, kahiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sulisema, surisema, sumpama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt vene šumét 'mühisema; kolistama; lärmama', saksa summen 'ümisema; sumisema, kumisema'. Vene keel võib olla osaliselt mõjutanud vadja, karjala ja lüüdi vasteid.

sumisema : sumiseda : sumisen 'madalatoonilist suhteliselt ühtlast pidevat heli kuuldavale laskma' sumama
vadja šumisa 'mühiseda, kohiseda'
soome sumista 'mühiseda, sahiseda, kohiseda; suriseda'
isuri sumissa 'kärada, lärmata; mühiseda, sahiseda'
karjala šumišša 'mühiseda, sahiseda; kumiseda; lärmata, käratseda'
lüüdi šumista 'sahiseda, suhiseda'

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.

tohutu : tohutu : tohutut 'ebatavaliselt, erakordselt suur, määratu'
?soome tuhoton 'tohutu, määratu, ilmatu'
Arvestades sõna murdelevikut kirderannikumurretes ja nende naabruses, on laenamine soome keelest tõenäoline. Teise arvamuse järgi on sõna tuletatud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvest, mille vasted on soome tohista 'kohiseda, mühiseda; lärmi lüüa; askeldada, rahmeldada', Aunuse karjala tohiz- 'kohiseda; nohiseda, puhiseda', vepsa čohaita 'kohmerdada' ning samuti murdesõna tohu 'udu'.

tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tärisema : täriseda : tärisen 'tugevat kärisevat v plekiselt kõlavat heli kuuldavale tooma'
● ? liivi ŗžõ 'väriseda, vabiseda, kõikuda'
vadja tärisä 'täriseda; kähiseda; kärisevat heli tekitada, kärinal katkeda; lobiseda'
soome täristä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
isuri tärissä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Aunuse karjala tärištä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, särisema, värisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa ťerńems 'tudisema, vabisema, värisema; õõtsuma'; ďirńems 'vurisema; sirisema, siristama; plärisema', mokša tarəms 'liikuma; vabisema, värisema; raputama'; dərnams 'plärisema; helisema, klirisema'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur