[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

künnis : künnise : künnist 'uksealune lävepakk, lävi'
liivi kīndõks 'künnis'
vadja tšünnüs 'künnis, lävi'
soome kynnys 'künnis'
isuri künnüs 'künnis'
Aunuse karjala küńńüs 'künnis'
lüüdi kündüs 'künnis'
vepsa künduz 'künnis'
Inari saami kooʒaš 'künnis'
ersa keŋkš 'uks'
mokša keŋkš 'uks'
Tõenäoliselt läänemeresoome-mordva tuletis tüvest küüs.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
lävi
liivi leb, lebbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
suitsed, suubuma, suudlema
liivi 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur