[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

aader : aadri : aadrit van 'veresoon'
aater
alamsaksa ader(e) 'kõõlus; veresoon'

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kõõl : kõõlu : kõõlu 'kõverjoone v -pinna kaht punkti ühendav sirglõik' kõõlus

kõõlus : kõõluse : kõõlust 'lihase sidekoeline kinnitusosa'
kõõl
soome mrd kielus 'põdrapüünis; püünise v lõksu kinnitusnöör'
On arvatud, et tuletis tüvest keel.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

künnap : künnapu : künnaput '(suurem) kõõlus'; mrd 'künnapuu'
Liitsõna künnapää või künnapuu lühenemisel tekkinud tüvi, künna-, pea1 ja puu.

niin : niine : niint 'taime koore alumine, mähi peal asuv juhtkimbu osa, floeem; niinekiud kimbuna; pärn'
liivi nīņ 'niin (floeem); kõõlus; puukooreriba'
vadja niini 'niin (floeem); pärn'
soome niini 'niin (floeem)'
isuri niini 'niin (floeem); pärn'
Aunuse karjala niini 'niin (floeem); pärn'
lüüdi ńiiń 'niin (floeem)'
vepsa ńiń 'niin (floeem); pärn'
mari nij 'niin (floeem)'
udmurdi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärnasalu, -mets'
komi ńin 'niin (floeem)', ńin-pu 'pärn'
Läänemeresoome-permi tüvi.

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
nimme
liivi nimmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi nimmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

soon : soone : soont 'inimese ja looma torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf'
?indoeuroopa *sHi-nu
avesta hinu- 'side, kütke'
saksa Sehne 'kõõlus'
rootsi sena 'kõõlus, soon'
liivi sūoņ '(vere)soon'
vadja sooni '(vere)soon, kõõlus; kramp; (lehe)rood; veesoon'
soome suoni 'soon'; mrd 'kõõlus; sool; närv; puusüü'
isuri sooni 'soon'
Aunuse karjala suoni 'soon; sool; puusüü'
lüüdi suoń(i) 'soon; sool; puusüü'
vepsa soń 'veresoon, veen'
saami suotna 'soon, kõõlus; pillikeel; vibunöör'
ersa san 'soon, kõõlus'
mokša san 'soon, kõõlus'
mari šün 'kõõlus'
udmurdi se̮n 'kõõlus'
komi se̮n 'soon, kõõlus'
handi lan, ʌɔn 'soon, kõõlus'
mansi tān 'soon, kõõlus; pillikeel'
ungari ín 'kõõlus'
neenetsi te 'kõõlus'
eenetsi tí(n) 'kõõlus'
nganassaani taŋ 'kõõlus'
sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'
kamassi ten 'soon, kõõlus'
matori ten 'soon, kõõlus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi sōn 'renn, soon plangus; planku soont tegema' ja läti sones 'kraavike, veesoon'. Vt ka sonn, sõõn.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur