[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

kohama : kohada : kohan '(tugeva veevoolu, tuule, saju kohta:) ühetaolist heli tekitama'
kõhisema, kõhutama
vadja kohisa 'kohiseda'
soome kohu 'kära, lärm, segadus; kõmu', kohista 'kohiseda, mühiseda; ladiseda, pahiseda; müriseda'
isuri kohissa 'kohiseda'
Aunuse karjala kohu 'lärm, kohin'
lüüdi kohu 'väike kosk', kohišta 'kohiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahisema, kihama, kähe, köhima ja nohisema. Vt ka kohuma.

kumisema : kumiseda : kumisen 'pikka tumedat meloodilist heli andma; tumedalt kajama'
kumu
vadja kumu 'kära, lärm'
soome kumista, mrd kumata 'kumiseda'
saami gomaidit 'kumiseda'
? komi gi̮m 'äike'; mrd 'kolin'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kuma. Lähedane tüvi on nt sõnas kõmama.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
larm
alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

melu : melu : melu 'lärm, kära; õiendamine'
soome melu 'müra; kära, lärm; möll'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, laiemalt võeti kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Üksikuid teateid on tüve kohta kirderannikumurretest, melu 'lärm', meluma 'käratsema', kirjakeelt ei ole need ilmselt mõjutanud.

menu : menu : menu 'kordaminek, edu; (rahva, publiku) soosing'
soome meno 'minek; liikumine, hoog', menestys 'edu; menu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti murretes on vormilt sama tuletis tuntud tähenduses 'lärm, kisa, kära, lai jutt'. Soome allikad on tuletised minema tüvest. Vt ka mõnu.

möga : möga : möga 'segane, arusaamatu v rumal, mõttetu jutt; sellise jutu ajaja'; kõnek 'puderjas v körtjas mass'
mögisema
liivi mõgā 'müra, lärm'
vadja mökisä 'määgida, mökitada; pomiseda, mögiseda; toriseda, pahandada'
soome mökä 'müra, kära, lärm'
isuri mögü 'müra, kära, lärm'
Aunuse karjala mögištä 'segaseid, ebaselgeid hääli tekitada, mõmiseda'
lüüdi mögišta, mögäitä 'nuriseda, toriseda'
vepsa mögišta 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mökitama, möks, möla, mörisema, mügisema, rögisema.

praaseldama : praaseldada : praaseldan 'prassima'
Võib olla prassima tüve variant, mida on võinud mõjutada alamsaksa prasselen 'pidevat müra, kära tekitama, kolistama, lärmama', saksa prasseln 'ragisema, pragisema, rabisema', rootsi prassla 'krabistama; sahisema, kahisema', van srmt brassel 'raksatus, ragin, mürin; lärm, kära, müra'. Teiselt poolt on võinud mõjutada murretes levinud vene laenud pra(a)snik 'pidu, püha', prasnitama 'pidutsema' (← vene prázdnik 'pidu; püha', prázdničat 'pidutsema; logelema'). Murretes on ka variandid praseldama, prasseldama.

trall : tralli : tralli 'pillerkaar; rõõmus, reibas laulmine; kära, lärm; märul'
rall
saksa trala, tralla(la) (rõõmsat, kõlavat heli jäljendav sõna)
Tõenäoliselt on samasugune tüvi esinenud alamsaksa keeleski, nii võib olla ka alamsaksa laen. Tähendust võib olla mõjutanud ka saksa Trall 'häda, viletsus; jama, jant, naljatemp'. Samatüveline tegusõna trallima on samuti tõenäoliselt saksa (või alamsaksa) keelest laenatud, ← saksa trallern 'sõnadeta laulma'. Vt ka pralle.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur