[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
hagerik
balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
kirderanniku kanda
kannikas, kannus
liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kild2 : killu : kildu 'asja, eseme purunemisel v lagunemisel tekkinud väike tükk; väike osake, katke millestki suuremast v terviklikumast'
balti
leedu skiltis 'viil, lõik; lahter; veerg'
liivi kild 'laast'
? soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk'
? karjala kelleš 'pooleks raiutud puupakk; pinnalaud'
Vt ka kilt, kõld.

kõld : kõlla : kõlda 'õhuke nahk, kile'
● ? soome mrd kelsi 'pealmine kiht, koor'
Tüve vaste võib olla ka soome kelle, kelles 'pooleks raiutud puupakk; palgi pinnast lõigatud jäme laast või saetud pinnalaud'; mrd 'langetatud puu; juurtega üleskaalutud känd; kartuli- või naeritükk', ühtlasi võib olla tüve kild2 variant.

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

kännas : kända : kännast 'enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik, kobar'; mrd '(juure)pundar; puhmas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt känts ja soome käntty 'saiapäts'; mrd 'kõver; kange, kohmakas', karjala känttü 'kivipuravik'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas känd.

pakk4 : paku : pakku 'jämeda laasitud puutüve otsast saetud (lühem) tükk'
vadja pakko '(puu-, raie)pakk; plokk, palgipakk; pakktaru, mesipuu'
soome pakko 'jalal pehkinud puu, pehkinud aiaroika jupp, känd'
isuri pakko 'puupakk'
On arvatud, et kui sõna algtähendus on olnud 'tükk, lõhandik, (kuivusest) lõhenenud puu', võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk2. Teise seletuse järgi võib tüvi olla germaani laen, ← alggermaani *spaka-, *spakō, mille tütarkeelte vasted on nt keskhollandi spāke, spaecke 'latt, vai; pakk', hollandi spaak 'pulk', alamsaksa spāke 'pulk', vanaülemsaksa spahha, spahho 'raag, vitsakimp'.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
kirderanniku pehk(o)
pehkima
liivi kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

tokk2 : toki : tokki '(hrl lihtne) kepp, teivas'
alamsaksa stock 'kepp; känd; mesipuu; kõrge püstine annetustekast; puupostidest tööhoone; jalapakk'
saksa Stock 'kepp; malakas, malk; känd; mesipuu; korjanduskarp (kirikus)'
Vt ka togima .

tuber : tubra : tupra 'lühikeste põikpulkadega pikk peamiselt meski segamise riist'
balti *stubur-
leedu stuburas 'selgroog, lülisammas; kuivatusaluse post ahju kõrval', stubras 'känd'
läti stubrs 'känd', stuburs 'kõrgem känd; post; luuakonts'

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur