[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
?vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
?alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

juur : juure : juurt 'taime maa-alune kinnitus- ja toiteelund; kinnitumisosa;  hapendatava toidu (hrl leiva) alustussegu'
liivi jūŗ 'juur'
vadja juuri 'juur; juuretis'
soome juuri 'juur; jalam; just, äsja; täpselt; hädavaevu'
isuri juuri 'juur'
Aunuse karjala juuri 'juur; jalam; täitsa; just, täpselt'
lüüdi ďuuŕ 'juur'; ďuuri 'just, täpselt; täitsa'
vepsa juŕ 'juur'
ersa jur 'juur; põhi; kolle, lee'
mokša jur 'juur; taim'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Pakutud permi keelte vasted, udmurdi ji̮r 'pea' ja komi jur 'pea', on tähenduserinevuse tõttu kaheldavad.

lagrits : lagritsa : lagritsat 'magusjuurest saadav magusaine'
saksa Lakritze(n) 'lagritsapõõsas'
Meile saksa laenuna jõudnud, paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka glykýrrhiza 'magus juur'.

niverdama : niverdada : niverdan 'painutama, kahekorra käänama; kokku kiskuma'
● ? soome niva 'kõva ja keerdus süüga, näsu puit'
? vepsa iver 'kase juur'
Võib olla sama tüvi mis sõnas niue.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nužžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

seeme : seemne : seemet 'taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega'
balti
leedu sėmenys 'linaseeme, -külvis'
preisi semen 'seeme'
liivi sīemgõz 'seeme'
vadja seemee 'seeme; (vilja)tera'
soome siemen 'seeme'
isuri seemen 'seeme'
Aunuse karjala siemen 'seeme'
lüüdi šiemeń 'seeme'
vepsa semen 'seeme'
Ersa śimen 'juur; hõim, suguvõsa' on tõenäoliselt balti rööplaen.

taim : taime : taime 'kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed'
?balti *daig-
leedu daigas 'idu, võrse; (lava)taim, istik'
vadja taimi '(noor) taim; lavataim'
soome taimi 'noor taim, istik'
isuri taimi 'noor taim, istik'
Aunuse karjala taimen 'noor taim, istik'
lüüdi taimen 'noor taim, istik'
vepsa taimen 'võrse, istik'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas taju.

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
tüü, tüüakas, tüügas
liivi v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur