[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
ilma, ilmuma
liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

jumal : jumala : jumalat 'religioonis kõrgem üleloomulik olend v jõud'
liivi jumāl 'jumal'
vadja jumala 'jumal; ikoon; pühak'
soome jumala 'jumal'
isuri jummaala 'jumal'
Aunuse karjala jumal 'jumal'
lüüdi ďumal 'jumal; ikoon'
vepsa jumal 'jumal; ikoon'
ersa jon- sõnas jondol 'välk (jumala tuli)'
mokša jon- sõnas jondǝl 'välk'
mari jumo 'jumal'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka indoiraani laenuks, ← algindoiraani *diyumna, mille vaste on nt sanskriti dyumān 'taevalik, kirgas, särav'.

looja 'silmapiiri taha; kaduma, kaotsi'
liivi lūojõ väljendis pǟva lǟb lūojõ 'päike läheb looja'
vadja loojaa 'looja'
isuri loojaa väljendis päivükäz laskiijaa loojaa 'päike läheb looja'
Võib olla sama tüvi mis sõnas loe. Teise seletuse järgi võib olla tuletis looma tüvest. Tähenduse arengut 'jumal' > 'päikeseloojang' toetab murrete väljend päiv lätt jumalehe ~ jumalide 'päike loojub'. Liivi ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
kirderanniku numm(e), nommi
liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur