[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

hüva : hüva : hüva 'hea'
hea, hästi, hää, hüüs
liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

jaa 'jah' jah

jah (nõusolekut, kinnitust väljendav sõna)
jaa
Peetud germaani laenuks samast allikast, kust on laenatud ka ja. Teisalt on arvatud, et noorem laen, ← vanarootsi jaa, ia 'jah'.

küll (mingit väidet eriliselt toonitav sõna)
liivi kil 'küll; küllap'
soome kyllä 'jah; küllus, piisavus'
isuri kül, küllä 'küll'
Aunuse karjala küľľü 'suur, mahukas, külluslik'; küľľäine 'täis kõhuga'
lüüdi küľľäl 'küll, küllalt'; külläińe 'täissöönud, täis kõhuga'
vepsa külläine 'täissöönud, täis kõhuga'
saami gal'le 'küllalt, piisavalt; kui mitu'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud liivi kilāb 'küllap' (← küllap).

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur