[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2454 artiklit, väljastan 30.

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
apar, abarits
vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
liivi ab- liitsõnas ab-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

ader : adra : atra 'maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms'
kirderanniku atr(a)
alggermaani *arþra-, *arđra-
vanaislandi arðr 'ader'
vanarootsi arþer 'ader'
liivi addõrz, adrõz 'ader'
vadja adra 'ader'
soome aura 'ader'
isuri adra 'ader'
Aunuse karjala adru 'ader'
lüüdi adr(e͔) 'ader'
vepsa adr 'ader'

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
?alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

ahel : ahela : ahelat 'kett'
alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

ahhetama : ahhetada : ahhetan 'imestusest, üllatusest vms korduvalt „ah” ütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ohkama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa ächzen 'ägama, valjusti oigama'.

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

ahin : ahina : ahinat 'õhin, rutt, tõtt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla ka murdesõnad ahke 'tragi, hakkaja', ahkats 'tragi, hakkaja', soome ahku 'ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas' ja võib-olla ka lõunasaami aatskaadidh 'energiliselt, tarmukalt teha'. Selle tüve tuletis võib olla ahker. Vt ka õhin.

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
?balti *aisō, *aisa
vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

aken : akna : akent 'raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks'
vanavene okŭno 'aken'
vadja akkuna 'aken; räppen, leitse-, suitsuauk'
soome akkuna 'aken'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi akk 'aken; ava; tõmbeava, suitsuauk'.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

alles 'järelejäänud, järel; päris hiljuti, nüüdsama; mitte varem kui; veel' ala

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur