[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 36 artiklit, väljastan 30.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

hõõgama : hõõgata : hõõgan 'soojust ja valgust kiirgama; ilma leegita põlema; kuumuse mõjul helendama'
liivi ȭ 'hõõguda; valutada, pakitseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas õhkama.

ilm : ilma : ilma 'pidevalt muutuv atmosfääri olek; maailm'
ilma, ilmuma
liivi īlma 'maailm', ilm, īlma 'ilma'
vadja ilma 'ilm; õhk; maailm', ilmaa 'ilma; tasuta; ilmaaegu'
soome ilma 'õhk; ilm', ilman 'ilma'
isuri ilma 'ilm', ilman 'ilma'
Aunuse karjala ilmu 'õhk; ilm', ilmai 'tasuta'
lüüdi ilm 'ilm; maailm', ilmai 'ilma'
vepsa iľm 'õhk', ilma 'ilma'
saami albmi 'taevas; lumetuisk', almmá 'ilma'
udmurdi in 'taevas', inmar 'jumal'
komi jen 'jumal; ikoon'
handi iləm 'maailm; õhk; ilm'
mansi ēləm 'aeg; ilm; õhk'
Soome-ugri tüvi. Määrsõna v kaassõna ilma on viisiütleva või omastava käände vorm.

ilma (kordab ja rõhutab ilmaütleva käände funktsiooni); 'maksuta, tasuta; nõnda, et midagi vajalikku pole' ilm

inetu : inetu : inetut 'ilma (välise) iluta, esteetiliselt ebameeldiv, näotu' inetama

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
isik
liivi īž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa 'oma; ise'
mokša 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
karm2
vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
liivi r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
?alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

loobuma : loobuda : loobun 'end (vabatahtlikult) ilma jätma'
soome luopua 'loobuda; tagasi astuda, lahti ütelda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Sõna on tuntud kohati ka murretes, kus võib osalt olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis looma tüvest. Vt ka loovutama.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
?alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

minetama : minetama : minetan 'midagi (hrl abstraktset) kaotama, millestki ilma jääma'
soome menettää 'kaotada, ilma jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Murretes tuntud sõnal minetama on teine tähendus, 'idandama'. Soome sõna on tuletis minema tüvest.

muidu 'vastasel juhul, vastasel tingimusel; tavaliselt, harilikult; teisiti; üldiselt; tasuta, ilma; niisama, lihtsalt' muu

nudi : nudi : nudi 'ilma väljaulatuvate osadeta, tömbiks, ümaraks kärbitud; sile, paljas'
soome nuti 'nudi, sarvedeta'; mrd 'kiilas(pea)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt nutt.

nõder : nõdra : nõtra 'nõrk, jõuetu, vilets'; mrd 'kätkivibu'
kirderanniku notra, noder
liivi ddõrz 'nõrk, väike, habras'
vadja nõdra 'nõrk; vilets, kehv; nõtke, paindlik; peenike; vedel(avõitu); alandlik, kuulekas'
soome nöyrä 'alandlik, kuulekas; nõtke, paindlik'; mrd 'lahja (nt kohv); halb ilm (eriti tuisk); sulailm'
isuri nodra 'nõtke, paindlik; nõrk'
Aunuse karjala ńeürü 'osav; tark, taiplik'
karjala neürä 'alandlik, kuulekas; halb, nõrk, vilets; kehv, tuisune, tuuline (ilma kohta); osav; tark, taiplik'
Läänemeresoome tüvi.

paljas : palja : paljast 'katmata; varanduseta, vaene; pelk, puhas'
?alggermaani *failjaz
saksa feil 'müügil olev'; kõnek 'paljastatud'
liivi pōļaz 'paljas'
vadja paľľas 'paljas, katmata; paljas, ilma milletagi'
soome paljas 'paljas, katmata; puhas, pelk'
isuri paljas 'paljas; lehtedeta, raagus'
Aunuse karjala paľľas 'paljas, alasti; vaene; pelk, puhas'
lüüdi paľľaz 'paljas; lumeta (jää)'
vepsa paľľaz 'paljas; tühi'
? Lule saami puoljok, puol´jat 'paljas, metsata'
Germaani päritolu on ebakindel tähenduse tõttu, see eeldaks tähenduse arengut 'müüa olev' > 'paljastatud' > 'paljas'.

pasun : pasuna : pasunat 'puust v puukoorest sirge v pisut kõverdatud ilma huulikuta puhkpill; kausshuulikuga vaskpuhkpillide rahvapärane üldnimetus'
passun
alamsaksa basune, bassune 'pasun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi báson 'pasun, puhkpill'.

peeker : peekri : peekrit 'pealt laienev karikast väiksem ilma jalata (metallist) jooginõu'
alamsaksa beker 'peeker, tops; mõõtühik'

pilkane : pilkase : pilkast 'täielikult ilma valguseta; läbipaistmatu, tihe, nähtavust raskendav'
vadja pilkko 'pilkane (pimeduse kohta)'
soome pilkko liitsõnas pilkkopimeä 'kottpime'
isuri pilkkoi sõnaühendis pilkkoi pimmiiä 'kottpime'
Aunuse karjala pilgo, pilko liitsõnades pilgopimei, pilkopimei 'kottpime', pilkkoine sõnaühendis pilkkoine pimie 'kottpime'
Võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
raam
alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

raju : raju : raju 'kange torm, maru'
vadja raju 'torm, raju'
soome raju 'pöörane, metsik, taltsutamatu; tugev, kange, äge; suur, võimas'
isuri raju 'pöörane, taltsutamatu; halb (ilma kohta)'
karjala raju 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta); pöörane, taltsutamatu (looma kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka raev.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

seemis : seemise : seemist 'pehme ja veniv rääspargiga töödeldud ja lihvitud nahk; kalevist tihedama karusega paks puuvillane riie'
alamsaksa semes, semesch 'seemis(nahkne); pehme seemisnahk, töödeldud ilma parkaine ja maarjata'

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.

sirge : sirge : sirget 'ilma kõveruste ja loogeteta, otse kulgev; tasane, sile; selge, klaar; otse kulgev teelõik, otselöök'
sire, sirutama
vadja sirkõa 'selge, läbipaistev; kirgas, hele; sirge, sihvakas; pikk, sirge (õled, linad)'
soome sirkeä 'elav; rõõmus; kõbus; nobe'; mrd 'sirge, sile'
isuri sirkiä 'ere, kirgas; selge'
? ersa sorgams 'kerkima, tõusma'
? mokša sǝrχkams 'riietuma, end varustama; käima, käima hakkama (pärmiga); minema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka sirakas2.

sorid : soride : sorisid (mitm) 'laia rinnarihmaga rakmed, mida kasutatakse ilma rangide ja loogata'
vene šóry (mitm) 'range asendavad hoburakmed; (hobuse) silmaklapid'

sädistama : sädistada : sädistan 'lindude moodi kiiresti, suhteliselt ühtlaselt, ilma kindla meloodiata häälitsema'
soome mrd sätistä(ä) 'kiiresti, ägedalt v ebaselgelt rääkida; rabiseda; lüüa; kiiresti joosta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, kädisema, särisema.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur