[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
igatsema, igav, igerik, iial, ikka
liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

igatsema : igatseda : igatsen 'soovi, iha millegi v kellegi järele tundma' iga2

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
ihkama
algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

kaebama : kaevata : kaeban 'kellegi kohta süüdistades midagi teatama; kurtma'; mrd 'halama; taga nutma; igatsema'
lõunaeesti kaibama, kirderanniku kaibama
?alggermaani *kaujan-
vanainglise cī(e)gan 'kutsuma, hüüdma; meenutama, meelde tuletama, hoiatama'
vanaülemsaksa (gi)kewen 'kutsuma, nimetama'
liivi kaibõ 'peale kaevata; kurta'
vadja kaivata 'peale kaevata; kurta'
soome kaivata 'igatseda; leinata; puudust tunda, vajada'; van kirjak 'süüdistada, peale kaevata'
isuri kaivada 'peale kaevata; igatseda'
karjala kaivata 'igatseda; vajada; leinata; peale kaevata'
Germaani laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu.

ootama : oodata : ootan 'kuskil viibima, arvestades kellegi saabumist v millegi toimumist; millelegi lootma, igatsema, soovima'
liivi dlõ 'oodata'
vadja oottaa 'oodata'
soome odottaa 'oodata'
isuri oodella 'oodata'
Aunuse karjala vuottua 'oodata'
vepsa vottatada 'oodata'
Pite saami ådsotet 'oodata'
ersa učoms 'ootama'
mokša učǝms 'ootama'
mari βuč́aš 'ootama'
? sölkupi āččǝ- 'valvama, jälgima'
On arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas oda. Tähendus on sel juhul muutunud: 'kaitsma, vahti pidama' > 'jälgima, valvama' > 'ootama'.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur