[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

halama : halada : halan 'kaeblema, kurtma, hädaldama'; mrd 'ihaldama, soovima'
halisema
alggermaani *χalō(ja)n-
vanaülemsaksa halōn 'tõmbama, vedama'
● ? liivi alttõ 'süüdata'
? soome halata 'kallistada, emmata, sülelda'; halu 'soov, tahtmine, himu, isu; iha, kirg'
? isuri halata 'igatseda, ihata'; halu 'soov, himu'
? Aunuse karjala haluta 'tahta'; halei 'hele, kirgas'
Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks. Isuri halu võib olla soome laen.

himu : himu : himu 'kange tahtmine, kirglik soov, tung'
liivi imū 'himu, iha; kalduvus; isu'
vadja imo 'himu, soov, tahtmine; isu'
soome himo 'himu, kirg; iha; kiim'; himoita 'himustada'
isuri himo 'himu, soov'
Aunuse karjala himo 'himu, soov'; himoilla 'himustada, ihaldada, soovida'
lüüdi himo 'himu, soov'; himoittada 'himustada, ihaldada, soovida'
vepsa himo 'himu, soov'; himoita 'soovida'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

jõõr : jõõra : jõõra mrd 'ind, kiim, tiirasus'
baltisaksa Gier 'ahnus, himu; aplus'

kihk : kihu : kihku 'mitte rahu andev, otsekui tagant tõukav tung, iha; hoog, vahk'
kihu2, kihutama
vadja tšihkua 'sügelda, kihelda'
soome kiihko 'kirg, iha; ägedus; ind, agarus; ärritus, erutus', mrd kihko 'soov, himu, kirg'
isuri kiihoittaa, kiihuttaa 'ära ajada, minema kihutada'
karjala kiihku 'ind, iha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kahk. kihu2 on omastavast käändest kujunenud uus nimetavavorm.

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kirg : kire : kirge 'tugev kiindumus millessegi v tahtmine midagi teha; tugev meeleline iha'; mrd 'nälg, janu; tulesäde'
kiir, kiirgama
Salatsi liivi ḱireg, ḱirüg 'säde'
soome kirki 'kiim, armukihk; himu'
Aunuse karjala kirre- 'kiim, armukihk; himu'
? saami garga 'säde, sädemete pritsimine'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Sõnades kiir ja kiirgama on tüve reeglipäratu variant.

kirvendama : kirvendada : kirvendan 'kipitama, kibedalt pakitsema'
balti
leedu kirpti 'hapnema', kirsti 'kibedaks muutuma'
vadja tširvettä 'valutada', tširvõltõõb (oleviku ains 3P) 'kirvendada'
soome kirvellä 'kirvendada', kirpeä 'mõru, mõrkjas; karge; kibe, valus; kriiskav, räige'
isuri kirvendää 'kirvendada'
Aunuse karjala kirpiškö 'hapu; kortsus, inetu inimene; vastuhakkaja', kirpistüö 'hapneda; kõveraks v kortsu tõmbuda'
karjala kirvellä 'kirvendada'
vepsa kirbištelda 'himu äratada'
Vt ka kirbe.

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

vimm1 : vimma : vimma 'kestev pahurus, vaikne ja visa viha; kühm, väike küür; haiguse idu'
soome vimma 'viha, raev; himu, kihk; kiim'
Aunuse karjala vimmavuo 'pööraseks muutuda'
Läänemeresoome tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur