[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 38 artiklit, väljastan 30.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

au : au : au 'eetika kategooria, milles väljendub ühiskonna v sotsiaalse rühmituse positiivne hinnang inimese, kollektiivi vms kohta; hea nimi; arusaamine enda väärtusest; lugupidamine'
?alggermaani *auja-
vanaislandi ey 'õnn, jumalik abi [?]'
gooti awi- liitsõnas awiliuþ 'tänu'
liivi ov 'au, kuulsus; kuuldus; teade'
soome auvo 'õnn, õnnelikkus; rõõm'
karjala rhvl auvo 'hea, armas; lähedane, sõber'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas avama, kuid tähendusseosed on küsitavad. Kui tüvi on germaani laen, on varem laenatud selle indoiraani vaste, abi1.

eelis : eelise : eelist 'paremus, hea külg; eesõigus' esi

hea : hea : head 'oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav; sõbralik, lahke' hüva

hää : hää : hääd 'hea' hüva

hüva : hüva : hüva 'hea'
hea, hästi, hää, hüüs
liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

iha : iha : iha 'kirglik soov, kange tahtmine, sisemine sund'
ihkama
algindoiraani *iša-
avesta aēš-, iša- 'otsima; tahtma; soovima; igatsema'
vadja ihala 'ilus, kaunis'
soome ihana 'tore; veetlev'; van iha 'rõõmus, hea (meel)'
isuri ihhaala 'kaunis, ilus'
Aunuse karjala ihanu, ihavu 'hele; ilus'
ihkama on moodustatud sõnapaari viha ja vihkama analoogial; ihalema on moodustatud soome ihailla 'ihaleda, imetleda' eeskujul. Vt ka ihu ja öördama.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
isik
liivi īž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa 'oma; ise'
mokša 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

kotkas : kotka : kotkast 'suur hea lennuvõime ja kiire sööstlennuga röövlind haugaslaste sugukonnast (Accipitridae)'
liivi kuotkānõz 'kotkas'
vadja kotko 'kotkas'
soome kotka 'kotkas'
Aunuse karjala kotku 'kotkas'
lüüdi kotke͔ 'kotkas'
saami goaskin 'kotkas'
ersa kućkan 'kotkas'
mari kutkə̑ž 'kaljukotkas'
udmurdi mrd kuč 'kotkalaadne lind'
komi kuč 'kotkas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi, mongoli ja tunguusi keeltes, nt türgi kuş 'lind', evengi gus 'merikotkas'.

kuju : kuju : kuju 'väline vorm, esinemisvorm; elusolendi kolmemõõtmeline kujutis'
● ? soome kuje 'temp, vemp, vigur; nöök; koerus'
? Aunuse karjala kujeh 'mure, askeldamine'
vepsa kujo, kuju 'peegelpilt'
? ersa koj 'komme, tava, harjumus'
? mokša koj 'komme, mood; arvamus'
mansi χoj- sõnas χojtəl 'moodi, nagu'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et tüve vasted on ka mari kojə̑š 'hea komme, hea käitumine', udmurdi kaď 'nagu' ja komi koď 'nagu'.

kõbus : kõbusa : kõbusat 'kräbe, hea tervise juures' kobisema

kõrne : kõrne : kõrnet 'rasva, peki sulatamisel järelejääv lihatükike, rasvavind'
Tõenäoliselt tuletis kõrbema tüvest. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *gernaz, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa gern 'meeleldi', rootsi gärna 'meeleldi'. Sel juhul on tüve vasted ka soome mrd kernas 'aldis, agar'; kernaasti 'meeleldi, hea meelega' ning eesti vana kirjakeele sõna kornis, kõrnis 'sõbralik, meeldiv'.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

labus : labusa : labusat 'jõudus, mõnus, sobiv; kindlalt püsiv'
laabuma
läti labs 'hea'
Esimese silbi täishääliku pikkuse varieerumine lubab oletada korduvat laenamist eri ajal.

ladna : ladna : ladnat kõnek 'mõnus, laheda olekuga; semutsev, familiaaritsev'
laadna
vene ládnyj 'sobiv, ladus; tubli', ládno 'ladusalt; tubli; hästi, hüva, hea küll'
Sama tüvi on laenatud sõnas laad1.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
lahendama, lahke, lahtuma
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

lahke : lahke : lahket 'sõbralik, südamlik; lahe' lahe
vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'

maine : maine : mainet 'kuulsus, reputatsioon, hea (v halb) nimi'
soome maine 'maine, kuulsus, reputatsioon'
Laenatud kirjakeelde 1930. aastatel. Soome sõna on tuletis mainima tüvest.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
?soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
kirderanniku numm(e), nommi
liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
omistama
liivi um 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

paras : paraja : parajat 'sobiv, kohane; üsna suur, tugev, hea; tubli, kaunike'
paraku, parandama, parata, parem, prõlla
algindoiraani *bhadróm
liivi parāz 'õige, sobiv'
vadja paras 'paras, sobiv; parem, parim'
soome paras 'parim'
isuri paras 'parim; paras'
Aunuse karjala paras 'parim'
lüüdi paraz 'parim'
vepsa paraz 'sobiv aeg millegi tegemiseks'
saami buorre 'hea'
ersa paro 'hea; hea (nimisõnana), rikkus'
mokša para 'hea; omand, vara'
mari poro 'hea, suurepärane, meeldiv; armulik, leebe, heatahtlik'
udmurdi bur 'hea; parempoolne; õnn, edu, rikkus'
komi bur 'hea'
Läänemeresoome keeltes esineb tüvi eri tuletistes. parata on tegusõna parandama vana da-tegevusnime vorm, paraku selle käskiva kõneviisi ainsuse 3. pööre, 'parandagu'. parem on vana tüvisõna keskvõrde vorm. prõlla 'praegu' on vana tüvisõna alalütleva käände vorm, selles kajastub varasem käänamine paras: paraha ja esimese silbi täishäälik on välja langenud, murretes on veel samas tähenduses ka nt variandid parhilla, prilla. Eesti keelest on laenatud eestirootsi parast 'paras, piisav'. Vt ka praegu.

parem : parema : paremat (keskvõrre) 'hea' paras

parmas : parma : parmast mrd 'sületäis, hunnik'
alggermaani *barma-
vanaislandi barmr 'põu, süli'
rootsi barm 'rind, põu'
vanaülemsaksa barm 'süli'
vadja parma(s) 'hõlm', parmaad (mitm) 'süli, rüpp'
soome mrd parmas 'süli, rind, põu; sületäis õlgi, vihtu, puid vms'
isuri parmas 'hea, oma'
karjala parmas (hrl mitm) 'rind, põu, süli'

ruske : ruske : rusket 'punakaspruun, pruunikaspunane'
ruse
balti
leedu rusvas 'pruunikas; ruskjas', rudskis '(punakas)pruun'
läti rūsgans 'punakaspruun'
vadja ruskõa 'punakaspruun, pruun; hallikaspruun'
soome ruskea 'pruun'; van '(pruunikas)punane'
isuri ruskia 'punakaspruun, pruun'
Aunuse karjala ruskei 'punane; punakaspruun; ilus; hea, kena; punane vein; punased rõivad; munarebu'
lüüdi rusked 'punane, punetav; pruun [?]'
vepsa rusked 'punane; ilus; hea, kena'
Sarnasust balti tüvega on peetud ka juhuslikuks. Samuti on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *rus(s)a-, mille vaste on vanaülemsaksa rosa- sõnas rosamo 'koidupuna'.

soodus : soodsa : soodsat 'hästi sobiv, kasulik; meeldiv'
soome suotuisa 'soodne; kasulik; hea'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletatud soovima tüvest.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
sora-,sore
?indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

tiivis : tiivi : tiivist 'tihe, kokkusurutud, kompaktne'
soome tiivis 'tihe, kompaktne; läbilaskmatu; intensiivne, elav, vilgas (tegevuse kohta)'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome murretest on laenatud kirderannikumurretes ja Hiiumaal esinev sõna tiiv 'tihe, pingul', ← soome mrd tiivi 'tihe, kompaktne; täpne, kitsi; hea, kindel'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur