[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 11 artiklit

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
kiisla, kisla, kiissel
vene kisél 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

kile2 : kile : kilet 'kiisel'
soome mrd kilo 'hapu; hape'
On arvatud, et algselt sama sõna mis kile3, kilama1, toimunud on tähendusnihe 'kõrge ja terav (hääl)' > 'terava maitsega' > 'hapu'. Vt ka kilu.

kimar : kimara : kimarat '(peen) korts, kurd; kortsuline, kipras'; mrd 'kräsuline, kähar'
vadja tšimara 'korts (nahal); kortsus; kurd, krooge'
soome mrd kimara 'kipras asi, kobar, salk; liiga hapu, halva lõhna v maitsega; külm, tormine'
Läänemeresoome tüvi.

kirvendama : kirvendada : kirvendan 'kipitama, kibedalt pakitsema'
balti
leedu kirpti 'hapnema', kirsti 'kibedaks muutuma'
vadja tširvettä 'valutada', tširvõltõõb (oleviku ains 3P) 'kirvendada'
soome kirvellä 'kirvendada', kirpeä 'mõru, mõrkjas; karge; kibe, valus; kriiskav, räige'
isuri kirvendää 'kirvendada'
Aunuse karjala kirpiškö 'hapu; kortsus, inetu inimene; vastuhakkaja', kirpistüö 'hapneda; kõveraks v kortsu tõmbuda'
karjala kirvellä 'kirvendada'
vepsa kirbištelda 'himu äratada'
Vt ka kirbe.

kupatama : kupatada : kupatan 'toiduaineid soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama' kuppama

kuppama : kupata : kuppan 'veidi aega rohkes vees keema (soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks toiduainete kohta)'
kupatama
Võib olla sama tüvi mis kupp1, mis murretes esineb ka a-tüvelisena, kupp : kupa, väljendis kupal olema 'keema hakkama' ja liitsõnas kupapiim 'ahjus keedetud piim'.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
maias
alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
liivi magḑi, magdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

muigama : muiata : muigan 'põgusalt, kergelt naeratama'
muigutama
vadja muikuttaa 'haigutada', muikisõlla 'muhelda, muiata; tusatseda, tusast nägu teha'
soome muikea 'hapu, kirbe; mesimagus, lipitsev', muikistaa 'grimasse, nägusid teha; huuli krimpsutada'
Aunuse karjala muigei 'hapu; hapuks läinud', muijota 'hapneda, hapuks v käärima minna; lõõtsutada, lämbuda; viivitada, peatuma jääda'
lüüdi muiged 'hapu; kirbe', muigota 'hapneda'
vepsa muiged 'hapu', muigota 'hapneda'
Läänemeresoome tüvi.

müre : müreda : müredat mrd 'tilgastanud, kergelt hapu'
liivi murātsõ, murāstõ 'hapuks minna (kalast)'
vadja mür(r)ähtää, mürrästää, mürtüä 'tilgastada'
soome myrtyä 'tilgastada, hapuks minna; mossi, tujust ära minna'
karjala mürtüö 'tilgastada, hapuks minna; pahaseks saada, solvuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka mürk .

viss : vissi : vissi 'väike hapu õun'; piltl 'pahur inimene'
Tundmatu päritoluga tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur