[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

edu : edu : edu 'edasiminek, progress; kordaminek; menu, tunnustus; eesolek, üleolek' esi
soome etu 'eelis; paremus; soodustus; kasu'
isuri eus 'esik, eeskoda; esine, esiosa'
Aunuse karjala edu- 'esi-'
lüüdi edust 'ahjuesine'
vepsa edus 'esine'

esi : ee : ett 'ees olev töötamisriba, -lõik'
edel, edenema, edev, edu, eelis, eemal, ees, etik, etlema, ette, õdus
liivi jed, jeddi 'ees olev'
vadja esi 'esiosa, -tükk; esi (viljalõikamisel)'
soome esi 'esiosa; niitja v viljalõikaja tööesi; osa; eelis, kasu; esimene'
isuri esi 'esikülg, -osa; heinakaar'
Aunuse karjala ezi- 'esi-, ees olev'
lüüdi edel 'ees; enne'
vepsa eźi 'esiosa'
handi jeʌ 'kaugemale, eemale; ära; kõrvale'
mansi ēl(a) 'edasi, ettepoole'
ungari elő- 'esi-'
Soome-ugri tüvi. edel on vana tuletis, mis esialgu on tähistanud eesolevat kohta, hiljem ilmakaart, kus oli eluaseme sissepääs. eemal on alalütlevas käändes keskvõrdevorm. Sõnas õdus on tüvevariant, milles esisilbi e > õ. Mitmed tuletised on moodustatud soome keele eeskujul või laenatud soome keelest, nt esitama soome esittää 'esitada, näidata; väljendada; ette panna; ette kanda', esitlema soome esitellä 'tutvustada, (ette) näidata; esitleda'. Eesti keelest on laenatud soome etelä murdetähendus 'edel, edelapoolne'. Vt ka edasi, eetma, ese.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
otse, otsus
liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

traav : traavi : traavi 'looma (hrl hobuse) ühtlane kiire jooks, kus vaheldumisi puudutavad üheaegselt maad vastaspoolne esi- ja tagajalg; inimese kiire jooks või sörkimine'
raav, (t)rahv
alamsaksa draf 'traav'
Samatüveline tegusõna traavima on samuti tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa draven 'traavima'. Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, traavel.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur