[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 15 artiklit

eit : eide : eite 'eakas naine; abikaasa, naine; naisterahvas'; mrd 'ema'
alggermaani
gooti aiþei 'ema'
keskülemsaksa eide 'ema'
vanaislandi eiða 'ema'
soome äiti 'ema'
karjala rhvl äiti 'ema'

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
emis
liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
issand, issi
vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

katsik : katsiku : katsikut 'komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse ema' katsuma

komp1 : komba : kompa 'tükk, pank'
soome kumpu 'küngas, hunnik'
karjala kumpu 'küngas'
Lule saami kåbbå 'väike mägi keset metsa v sood'
ersa kumb- liitsõnas kumbava 'lainehaldjas, lainete ema'; kumba 'vaip'
mokša komba 'mätas'
udmurdi gi̮bed 'huumus, kõdu; turvas'
komi gi̮bad 'mädasoo, õõtsik'
handi χump 'laine'
mansi χump 'laine'
ungari hab 'vaht'
neenetsi χampa 'laine'
eenetsi kaba 'laine'
nganassaani koŋhu 'laine'
sölkupi k͔ōmpə 'laine'
Uurali tüvi. Lähedane, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi on ka germaani keeltes: alggermaani *χumpu, mille vaste on norra hump 'küngas'. Seda on peetud ka läänemeresoome tüve laenuallikaks.

mamma : mamma : mammat kõnek 'ema'
rootsi mamma 'ema'
saksa mama 'mamma'
Saksa keelest laenamisel on sõnasisene m pikenenud ilmselt koos rõhu liikumisega esimesele silbile. mm-lisi vorme on ka saksa murretes, mamme 'ema', ja alamsaksas, mamme 'ema'.

memm : memme : memme 'ema; vanem naisterahvas'
alamsaksa memm(e) lastek 'ema'

moor : moori : moori kõnek 'eit, vana naine; (harvem) ema, memm'
rootsi mor 'ema'
Mõjutada on võinud ka eestirootsi ja soomerootsi murded, eestirootsi mór 'ema; naine, abikaasa; moor', soomerootsi mor 'ema; naine'.

mutt3 : muti : mutti kõnek 'eit, eakas naine, ema; naine, tütarlaps'
saksa Mutti 'emake, memm'
Sama tüvi on laenatud ka sõnas mutter2.

mutter2 : mutri : mutrit van 'ema; eit'
saksa Mutter 'ema'
Laenatud on ka samatüvelised sõnad mutter1, mutt3.

nänn : nänni : nänni mrd 'ema, memm; naiserind, rinnanibu'
liivi nǟna 'naiserind; nisa'
vadja nännä 'naiserind; nisa; lutt'; nänni 'nisa'
soome nänni 'rinnanibu; nisa'; mrd 'rind'
isuri nännä 'naiserind; nisa; lutt'
Aunuse karjala ńäńńi 'naiserind; nisa; lutt, lutisarv; odraiva (silmas); liigliha hobuse igemetel'
lüüdi ńäńń, ńänni 'rinnanibu, naiserind; nisa'
vepsa ńäńei, ńäńī 'rinnanibu; nisa'
Lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi lastekeelseid tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi noni̮ 'nisa; naiserind; lutt', komi ńoń 'nisa; naiserind; lutt'.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

sõtse : sõtse : sõtset mrd 'isa õde; õde, sõsar'
vadja sõsõ, sese 'õde, õeke; vanem õde'
soome mrd siso 'õeke'
isuri sisoi 'õde, õeke'
Aunuse karjala čidži, čidžoi 'vanem õde; tädi'
lüüdi ťš́idž́oi 'õeke; vanem õde'
vepsa čiža 'vanem õde; õeke; vanema venna naine'
Võib olla tüve sõsar reeglipäratu variant. Teisalt on arvatud, et (osaliselt) sama tüvi võib olla ka järgmistes sõnades: saami siessá 'tädi (isa õde v tädi- v onutütar)', komi mrd soć 'õde', lõunamansi ćićǟ 'vanaema', handi śȧśi 'isa v ema noorem õde'. Vt ka õde.

tädi : tädi : tädi 'ema v isa õde; (vanem) naine'; mrd 'ema õde'
vadja täti 'ema v isa õde; onunaine'
soome täti 'ema v isa õde'; lastek 'naine; tanta'
isuri tädi 'ema v isa õde'
Aunuse karjala tädi 'ema v isa õde; tanta'
lüüdi ťäďi 'ema v isa õde'
vepsa ťäďi 'ema v isa õde'
? mokša ťäďä 'ema'
Lastekeelne läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi.

ämm : ämma : ämma 'mehe- või naiseema'
liivi ǟma 'ema'
vadja ämmä 'ämm'
soome ämmä 'eit, vanaeit, vanamoor'
isuri ämmä 'vanaema; ämm; vana naine; ämmaemand'
Aunuse karjala ämmä 'eit, moor'
saami ebmui 'suur, uhke, kaunis'
Läänemeresoome-saami tüvi.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur