[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 65 artiklit, väljastan 30.

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

ahistama : ahistada : ahistan 'kitsikusse ajama, raskusi, häda põhjustama, tugevasti kimbutama; vaevama, piinama, rusuma, painama; ahtaks tegema, kokku suruma, pitsitama'
soome ahdistaa 'pigistada, pitsitada; taga ajada, taga kiusata; peale käia, survet avaldada, ahistada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes, kus võib olla samuti soome keelest laenatud. Soome allikas on tuletis sõnast ahas.

aiduraidutama : aiduraidutada : aiduraidutan '(sõnadeta) laulujoru ajama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ait : aida : aita '(külm) hoone vilja, riiete vm säilitamiseks'
?balti *aita
leedu ait(i)- liitsõnas ait(i)varas 'luupainaja; kratt, kes toob omanikule vilja, heina, piima jm aidas hoitavat; aidavalvur [?]'
liivi āita 'ait'
vadja aitta 'ait'
soome aitta 'ait'
isuri aitta 'ait'
Aunuse karjala aittu 'ait'
lüüdi ait(te͔) 'ait'
vepsa ait 'ait'
On peetud ka tuletiseks ajama tüvest.

ajama : ajada : ajan 'kuhugi liikuma sundima; midagi tegema sundima; tagant kihutama'
aelema, ajend
?indoeuroopa *aǵ-
vanaindia ájati 'ajama'
avesta azaiti 'ajama; ära viima'
ladina agere 'ajama'
liivi aijjõ 'jahtida, ajada; tõugata; paarituda; pealetükkiv olla'
vadja ajaa 'ajada, minema sundida; püüda, otsida; eraldada; sõita'
soome ajaa 'ära ajada; viia, sundida; juhtida, sõita'
isuri ajjaa 'hobust sundida, hobusega sõita; ära ajada'
Aunuse karjala ajua 'sõita; ajada'
lüüdi ajada 'hobusega sõita; purjetada, sõuda; suusatada; taga ajada'
vepsa ajada 'sõita; (taga) ajada'
saami vuodjit 'sõita, reisida'
udmurdi uji̮ni̮ 'ajama, taga ajama'
komi vojni̮ 'põgenema; kiiresti ära viima'
idamansi wojt- 'taga ajama'
Indoeuroopa laen on kaheldav häälikulistel põhjustel. Vt ka ait, laajama.

ehmes : ehme : ehmest 'ebe; udusulg'
balti *šeusm-
leedu šiaušti 'sasima, sassi, kohevile, turri ajama', šiauštis 'turri hoiduma, turritama, püsti tõusma; suurustama, uhkeldama, uhkustama'
läti šaustiēs 'turri hoiduma, turritama', šausmas 'hirm, õud'
● ? vadja eve '(linnu)sulg'
? soome höyhen '(linnu)sulg'
? isuri höühen '(linnu)sulg'
? Aunuse karjala höühen '(linnu)sulg'
? lüüdi höuhen '(linnu)sulg'
? vepsa hüuneh '(linnu)sulg'
? Inari saami soousa '(looma)karv'
On peetud variantide rohkuse tõttu ka häälikuliselt ajendatud tüveks.

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

idanema : idaneda : idanen 'idusid ajama; tärkama'
eos, ida
liivi iddõ 'idaneda'; idā 'kirre'
vadja itää 'idaneda'; itä 'ida'
soome itää 'idaneda'; itä 'ida'
isuri ittää 'idaneda'; idä 'ida'
Aunuse karjala idiä 'idaneda'
lüüdi iďädä 'idaneda'
vepsa idädä 'idaneda'
? handi et- 'tõusma; ilmuma; edenema'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri jedej- 'ilmuma'. On ka oletatud, et läänemeresoome tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *ǵēi- 'idanema, puhkema', mille vasted on nt gooti keinan 'idanema' ja leedu žydėti 'õitsema'. eos on moodustatud tuletise idu omastavavormist eo liitega -s.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

jaurama : jaurata : jauran 'rumalat juttu ajama; lärmama'
jõurama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõurama.

jukerdama : jukerdada : jukerdan 'jändama; töökorrast ära olema, tembutama, streikima'
baltisaksa juckern 'jama ajama; nöökama, tögama; midagi pealiskaudselt, oskamatult tegema'

kaadama : kaadata : kaadan 'ümber v kummuli ajama, kummutama'
soome kaataa 'ümber v kummuli ajama, kummutama; langetama, maha raiuma; valama, tühjendama'
Sõna on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde.

kablutama1 : kablutada : kablutan mrd 'köietama; pasteldele paelu taha ajama'
Tuletis lõunaeestilisest murdesõnast kabel (: kabla: kapla) 'pael, nöör'. Seda murdesõna on peetud tüve pael variandiks, milles häälikud on kohad vahetanud: reeglipärane lõunaeesti variant oleks *pagel, mida tegelikult ei esine.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
kasu
liivi kazzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2awks-e-, *h2awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kerima : kerida : kerin '(lõnga, nööri vms) kerasse, rulli, vihti (v kerast, rullist, vihist lahti) keerama; kerasse, kõverasse tõmbama v kerasolekust sirgu ajama' kera

keskust(e)lema : keskustleda ~ keskustella : keskustlen ~ keskustelen 'juttu ajama, vestlema'
soome keskustella 'kõnelda, vestelda; arutada; diskuteerida; nõu pidada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest kesk.

kihutama : kihutada : kihutan 'tugeva hooga, kiiresti sõitma v minema; ägedalt, hooga kuhugi ajama, liikuma v tegema sundima; ässitama, õhutama, agiteerima' kihk

kupatama : kupatada : kupatan 'toiduaineid soolase, kibeda v hapu maitse vähendamiseks v mürkainete kõrvaldamiseks veidi aega rohkes vees keetma; kedagi (sunniviisil) kuhugi saatma, ajama' kuppama

laajama : laajata : laajan 'reljeefi muutma (pinnast eemaldades, lisades v tasandades)'
Tehistüvi 1970. aastatest, moodustatud tüvede koondamisel ühendist laiali ajama, lai, ajama. Mõjutada on võinud soome laaja 'lai, avar; mahukas'.

lauglema : lauelda : lauglen 'õhus libisema; heljuvalt laskuma'
?alggermaani *flauǥijan-, *flauǥō
vanaislandi fleygja 'lennata laskma, viskama; lendama, edasi kihutama'
vanarootsi flȫghia 'hüppama'
keskülemsaksa vlougen 'lennata laskma, ära ajama'
soome mrd laukuilla 'hõljuda, liuelda õhus (nt röövlind)'
On peetud ka võimalikuks, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas tüvi liuguma. Vt ka laug3.

lobama : lobada : loban 'tühja juttu ajama'
lobi
liivi lobāz 'lobiseja'
vadja lopisa 'lobiseda; lori(juttu) ajada; ropendada'
soome lopista, klopista 'lobiseda, rumalusi rääkida'
isuri lopista 'roppusi rääkida'
karjala lovissa 'kahiseda; laperdada'
vepsa lobāťa 'lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas loppuma. Lähedane tüvi on nt sõnades joba, pobisema, lodisema, lora. Vt ka klobima, lobe, lobri.

lorisema : loriseda : lorisen 'tühja juttu ajama; sorisema; lurisema' lora

lõõpima : lõõpida : lõõbin 'naljajuttu ajama, lõmpsima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lällama : lällata : lällan 'joobnuna pehmel keelel rääkima, laulujoru ajama vms; lalisema; lobisema'
soome van srmt lällättää 'pehmelt rääkida; tuikuda, vaaruda; äiutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lullitama, lallitama 'lalisema; trallitama', lallutama 'lällutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt liivi lälīkš 'laliseda; lällata', läti mrd lelluōt 'kisama; ulguma; lalisema, lällama'.

lörisema : löriseda : lörisen 'lurisema; lori ajama'
lörris
vadja lörisä 'lobiseda, lorada'
isuri lörissä 'tühja juttu ajada, lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, jörisema, mörisema, törisema.

mulisema : muliseda : mulisen 'vedeliku liikumisel tekkiva heli saatel keema, liikuma'; kõnek 'loba, tühist juttu ajama'
mula, mull
soome mulahtaa 'sulpsatada, plartsatada', mrd mulata 'sulistada, loksutada, pladistada', mulista 'kobrutada, kohiseda; sulistada'
karjala mulissa 'ammuda, möirata'
vepsa muľľ 'muhk, kühm, vill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades möla, kulisema, pula, sulisema, vulisema.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
liivi 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
mässima, mäsu
vene mešát 'segama, segi ajama'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

määrima : määrida : määrin 'ainet pinnale kandma ja laiali ajama v sisse hõõruma; mustaks, räpaseks tegema'
alamsaksa smeren 'määrima, võidma'

mögisema : mögiseda : mögisen 'mökitama, katkendlikult määgima vm häälitsust tegema; segast juttu, jama ajama (ka rääkimise kohta üldse)' möga

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur