[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
?balti *aisō, *aisa
vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

hark : hargi : harki 'harali asetsevate harudega ese; kahe v enama samas tasapinnas asetseva haruga põllutööriist'
liivi ärk, aŗk 'ais; võrgukudumishark'
vadja harkki '(vilja)redel; hargikujuline detail (vankril, vokil)'
soome mrd harkki 'traalankur; ahjuhark; kärbis; kuivatusredel, sard; puunagi; kuhelik; sälk, täke'
isuri harkki 'võrgukudumishark; kuivatusredel, sard'
Läänemeresoome tüvi. Eesti tüve on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa harke 'kabli, reha'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd ārķis 'haruline pulk, hark', eesti keelest eestirootsi hark 'hark, ahjuhark'.

kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
?balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.

oja : oja : oja 'kitsas jõeke; nire'
liivi vȯjā 'veega täidetud nõgu, tiik'
vadja õja 'oja; lohk, nõgu'
soome oja 'kraav; oja'
isuri oja 'oja'
Aunuse karjala oja 'oja; kraav; renn, soon'
lüüdi oja 'oja, nire, kraav; (adra) ais'
vepsa oja 'oja, nire'
koltasaami vuäjj 'oja, nire'
On arvatud, et võib olla tuletis vanast tüvest, mis on ka sõnas voog. Saami vaste võib olla soome või karjala keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud liivi ojā 'tiik, oja'.

reis1 : reie : reit '(inimesel:) alajäseme osa puusast põlveni; (loomal:) tagajäseme ülaosa'; mrd 'noodatiib'
lõunaeesti rais 'adrakurg, noodatiib'
raius
balti
leedu rietas 'reis', rietai (mitm) 'kaheharuline ese'
läti mrd rieta 'jalg'
vadja reisi 'reis; püksisäär; (kaariku)ais; tiisel; noodatiib'
soome reisi 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (nt redelipeel, noodatiib)'
isuri reis 'reis; vankriais; noodatiib'
Aunuse karjala reiži 'reis; mitmesuguste esemete külgosa (eriti redelipeel)'
lüüdi reiž(i) 'reis; trepi külg'
vepsa ŕii̯že͔ 'reis'
raius on tuletis lõunaeestilisest tüvevariandist rais. Vt ka reiud.

vang2 : vangu : vangu 'sang, käepide; jõekäär'
algindoiraani *u̮eŋkɔḥ 'painduma; kõver'
praakriti vaṅka- 'jõekäär'
Salatsi liivi vaŋga 'jõeluht'
soome mrd vanko 'pika puuvarre otsa kinnitatud konks', vanki 'härgade konksukujuline ais; adra tüvipuu; vankrirattaid ühendav puu'
udmurdi vug 'sang, käepide; rattapöid'
komi vug 'käepide, sang'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome keeltes on tegemist hilisema balti laenuga tüvest, mille vaste on preisi wangus 'võssakasvanud tammemets', või germaani laenuga, ← alggermaani *wangaz , mille vaste on vanaislandi vangr 'väli, niit'. Eesti keelest võib olla laenatud läti vanga 'sang, käepide; silmus'.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur