[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 426 artiklit, väljastan 30.

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
kirderanniku air(u)
alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
aher-2
alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
liivi ōi, āi 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

alvar : alvari : alvarit 'loopealne, lood'
rootsi alvar 'loopealne'
Kirjakeelde laenatud termin.

andur : andru : andrut '(nt purjeka) kiil, emapuu; rinnaluu kiil; terav serv, nt mõne kõrrelise pähikuil'
?alggermaani *andura-z
vanaislandi ǫndurr, andr(i) 'suusk'
vanarootsi andur liitsõnas andurstang 'reejalasele kinnitatud latt'
rootsi andor, andur 'parema jala suusk, äratõukesuusk'; mrd 'ree jalase v paadi kiilu puust kinnitus'
liivi andõr(z) 'kiil'
soome antura 'tald; mõhn; alus(müür); jalas; hobuseraud'; mrd 'kiil'
isuri antura 'kiil'
Täpset laenamisaega on raske määrata, germaani või noorem, skandinaavia või vanarootsi laen. Eesti keelest võib olla laenatud läti andrus 'kiil'.

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
arbuma
alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
?alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

ent (vastandav sidesõna)
?algskandinaavia
vanaislandi enda, ende 'ja siiski'
vanarootsi æn, en 'aga; ent'; þa 'siis'
rootsi ändå 'siiski, ikkagi; niikuinii; veel(gi)'
soome entä 'aga, ent'

haav : haava : haava 'naha v limaskesta ning nende aluste kudede mehaaniline vigastus'
haaval
alggermaani *χawwa-
rootsi hugg 'hoop, löök; hammustus; valuhoog, torge, piste'
saksa van Hau 'hoop, löök'
liivi ōv 'haav; haavaarm'
vadja aava 'haav'
soome haava 'haav'; tällä haavaa 'sedakorda'
isuri haava 'haav'; haavallaa 'korraga'
karjala hoava 'haav'
Tähendusest löök on kujunenud tähendused haav ja kord. Näiteid niisuguse tähendusmuutuse kohta on ka teistes keeltes, nt vene raz 'kord', razit 'lööma, raiuma'. Vt ka hoop.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
hagijas
alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

haigur : haigru : haigrut 'veelembene pika kaela ja terava nokaga suur lind (Ardea)'
alggermaani *χaigraz
rootsi häger 'haigur'
taani hejre 'haigur'
vanaülemsaksa heigaro 'haigur'
soome haikara 'toonekurg'
karjala haikari 'toonekurg'

halvama : halvata : halvan 'paralüseerima'
hälvämä
rootsi halv- liitsõnas halvslag 'halvatus'
soome halvata 'halvata'
isuri halvada 'halvata'
? Aunuse karjala hullavuo 'halvama'
? lüüdi hulvaita 'halvata'

haugas : hauka : haugast 'kanakull'
alggermaani *χabukaz
vanaislandi haukr 'kanakull, raudkull, pistrik'
vanaülemsaksa habuh 'kanakull'
rootsi hök 'kanakull'
soome haukka 'kull; haugas; pistrik'
isuri haukka 'kull'
Aunuse karjala haukku 'kull'
lüüdi habuk(az) 'kull; haugas'
vepsa habuk 'haugas'

helves : helbe : helvest 'väike, kerge ja õhuke osa millestki, kübe; (toidu)ainest pressitud õhuke libleke'
alggermaani *χelwō(n), *χelma-z
saksa mrd Helme, Helwe, Helbe 'sõklad, aganad'
rootsi mrd hjälm 'kaera sõkal'
soome helve 'sõkal, kesi; helves'
isuri helve 'kaera sõkal, lible; okas'
Aunuse karjala helveh 'helves; sõkal'
lüüdi helbe(h) 'kaera sõkal'
vepsa heľbe 'seemnekest, sõkal; (mitm) aganad'

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

hila : hila : hila mrd 'võrgu ankrukivi'
rootsi mrd ila 'suur võrgukivi; puutükk pikkuse ja laiuse suhtega 10 : 1'
Sõnaalguline h on eesti keeles tekkinud lisahäälik.

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
rootsi holme 'laid, väike saar'
eestirootsi holm 'laid'
soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

hoobama : hoovata : hooban 'vinnama; kangutama; aerudega ettepoole lükates sõudma'
?alggermaani *χupō(ja)n-
rootsi mrd hopa 'tagurpidi aerutama'
soome huovata 'tagurpidi aerutada'
isuri hoovvada 'tagurpidi aerutada'
karjala huovata 'tagurpidi aerutada'
Germaani laen on kaheldav häälikulistel põhjustel.

hulk : hulga : hulka 'kogus, arv, määr; suur kogus'
alggermaani *fulka
rootsi folk 'rahvas; rahvus; inimesed'
saksa Volk 'rahvas; parv, pere'
soome mrd hulkka 'inimesed, jõuk'

humal : humala : humalat 'õlle valmistamisel kasutatav taim (Humulus lupulus)'
alggermaani *χumalan-
rootsi humle 'humal'
norra humle 'humal'
islandi humall 'humal'
liivi umāl 'humal'
vadja umala 'humal'
soome humala 'humal; joove'
isuri hummaala 'humal; joove'
Aunuse karjala humal 'joove'
lüüdi humal 'joove'
vepsa humal 'humal; joove'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on turgi päritolu. Selle vasted on nt tatari qolmaq 'humal', tšuvaši χǝ̑mla 'humal'. Turgi tüvi on slaavi algkeele vahendusel jõudnud germaani algkeelde. Otse turgi keeltest on tüvi laenatud mitmesse kaugemasse sugulaskeelde, nt ungari komló 'humal' ja mari umla 'humal'.

hõissa (juubeldavat rõõmu väljendav hüüdsõna)
hõiskama
saksa heisa, heissa 'hõissa'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi või et rootsi laen, ← rootsi hejsan 'hei, tere, tervist'. Tegusõna hõiskama on tuletatud ka-liitega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häisk, häiskat 'hõiskama'.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur