[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 80 artiklit, väljastan 30.

aade : aate : aadet 'ülev mõte'
soome aate 'idee, aade, vaade; mõte'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus.

ebe : ebeme : ebet 'kerge kübe, helves, ude'
?alggermaani *χeuja-, *χeiwa-
vanaislandi 'udusulestik; jume'
fääri hýgg 'õhuke hallituskiht'
norra hy 'udusulestik; hallitus, kirme'
soome hepene 'helves, ebe; õhuke siil v riidetükk, kaunistus, sats'
Sama germaani tüve teisest variandist on laenatud juus ja võib-olla ka ibe. On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

eit : eide : eite 'eakas naine; abikaasa, naine; naisterahvas'; mrd 'ema'
alggermaani
gooti aiþei 'ema'
keskülemsaksa eide 'ema'
vanaislandi eiða 'ema'
soome äiti 'ema'
karjala rhvl äiti 'ema'

habras : hapra : habrast 'kergesti murduv v purunev, õrn; ehituselt nõrk, peenike, sale'
liivi abbõrz 'habras, rabe'
vadja abras 'habras, rabe'
soome hauras 'habras, rabe; pude, õrn; vaikne'
isuri habras 'habras'
karjala hapras 'habras; õrn'
lüüdi habrak 'habras; pude'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sauraz 'mustus, muda, sõnnik', kuid tähenduserinevuste tõttu on see ebatõenäoline.

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
lõunaeesti hius
alggermaani *χiuja
islandi 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

jäde : jädeme : jädet 'rudiment' jääma

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
jäde, jätma
liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵhē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

kaadervärk : kaadervärgi : kaadervärki 'paljudest osadest koosnev ehitis v seadeldis'; mrd 'ehituse toestik, tellingud; kraam, koli, materjal'
kaade-, kade-, kater-, kuuder-, kodervärk
baltisaksa Gadderwerk 'puust võre, võrestik'
Laenuallikas on liitsõna, mille järelkomponent on varem eraldi laenatud, värk.

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
liivi kad 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
kainik
soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kas (küsi-, side- v rõhutav sõna) kaasas

kibe1 : kibeme : kibet 'kübe'
vadja kipuna 'säde'
soome kipinä, kipuna 'säde'
isuri kippuuna 'säde'
Aunuse karjala kibun 'säde'
vepsa kibin 'säde'
? saami gahpa 'kile vedeliku peal, koorekiht piima peal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et sama tüve variant on kübe. Teisalt on oletatud, et tegemist on algselt kahe eri päritoluga tüvega, mis on hiljem segunenud. Vt ka kibun.

kirg : kire : kirge 'tugev kiindumus millessegi v tahtmine midagi teha; tugev meeleline iha'; mrd 'nälg, janu; tulesäde'
kiir, kiirgama
Salatsi liivi ḱireg, ḱirüg 'säde'
soome kirki 'kiim, armukihk; himu'
Aunuse karjala kirre- 'kiim, armukihk; himu'
? saami garga 'säde, sädemete pritsimine'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Sõnades kiir ja kiirgama on tüve reeglipäratu variant.

koba : koba : koba 'raudklamber'; mrd 'saaparaud'
vene skobá 'sang, (käe)pide; klamber, riisk, kramp, obadus, koba; kontsaraud'

kolima : kolida : kolin 'koos varaga endisest elukohast uude siirduma' kolama

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

krihv : krihvi : krihvi 'käepide; paadi tull; hobuserauahaak; joove, viinauim'
rihv, krehv, rehv
saksa Griff '(käe)pide, nupp, krihv; haare'

kui (võrdlev sidesõna)
kuid, kuidas, kumb, kunagi, kus
liivi ku 'kui; nagu; et'; kus 'kus'; kunā 'millal'; kui 'kuidas; kuigi'
vadja ku 'kui'; kuza 'kus', kumpa 'kumb'
soome kuin, kun 'kui'; kuka 'kes', kuten 'nagu', kumpi 'kumb'
isuri ku, kui 'kui', kus 'kus', kumba 'kumb; kes, mis'
Aunuse karjala kui 'kuidas; kui, nagu'
lüüdi ku, kun 'kui'; kui 'kui, nagu'; kus 'kus'
vepsa ku 'kui'; kus 'kus', kut 'kuidas'
saami go 'kui; nagu'
ersa koda 'kuidas; kui'
mokša koda 'kuidas'
mari kuźe 'kuidas'; kuš 'kuhu'
udmurdi ku 'kui'
komi kod, koda 'kuidas'
handi χŏj 'kes'; χon 'millal'
mansi χɔ̄ŋka 'kes'; χūń 'kui; millal'; χot 'kuskil; kuidagi; midagi'
ungari hogy 'kuidas'; hol 'kus'
neenetsi χúna 'kus'; χúrka 'kes, milline'
eenetsi kuna 'millal'
nganassaani kuniə 'mis, milline, kes'; kuo 'kui'; kuni 'kuhu'
sölkupi kun 'kui'; kuti 'kes'; 'kuhu'
kamassi kojǝt 'milline'; kə̑da 'kuidas'; kāmə̑n 'millal'
matori kuj 'kust'
Uurali tüvi, millest on moodustatud mitmesuguse tähendusega ase-, side- ja määrsõnu.

kübe : kübeme : kübet 'raasuke, väike osake'
vadja tšüve 'kübe, säde'
soome mrd kyven, kypenä 'säde; tuhakübe; lumekübe'
Aunuse karjala küven 'säde'
lüüdi küben 'säde'
? saami gahpa 'kile vedeliku peal, koorekiht piima peal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On arvatud, et sama tüve variant on kibe1.

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
laegas, laekuma
alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

link : lingi : linki 'ust v väravat sulgev (ühelt poolt lapatsi vajutusega tõstetav) metallist pide'
klink
alamsaksa klinke, klenke 'ukselink, riiv'

luda : luda : luda 'kiilja otsaga luust v puust tööriist tohu- ja niinetöödeks'
soome mrd luta 'lõhestatud vits, millega kinnitatakse tohust torbiku painutatud nurgad; vahend tohutöödeks; pajukoore riba'
isuri luta 'vasika sääreluust vahend pajukoore rebimiseks'
karjala luta 'painduvast vitsast lõhestatud võru vikatitera kinnitamiseks, viha sidumiseks vms; pulk, millega kinnitatakse nt tohust nõu nurgad'
lüüdi luda 'vikati võru; reepaju otsi üksteisega ühendav toominga koorest tehtud põigiti side'
saami lohti 'kiil, (puit)vai'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka luga.

lõuna : lõuna : lõunat 'ilmakaar, kust päike paistab keskpäeval; keskpäev; päeva peamine, hrl keskpäevane söögikord'
liivi lȭnag 'kagu', lȭnagist 'lõunasöök'
vadja lõunad 'lõuna; keskpäev; lõunasöök; hommikusöök; õhtuoode'
soome lounas 'edel; lõunasöök'
isuri lounad, loune(d) 'lõuna (ilmakaar); lõunasöök, lõunaaeg'
Aunuse karjala lounat 'pärastlõunane tee, (õhtu)oode; liturgia, päevane jumalateenistus', lounai 'edel'
lüüdi lounaine 'edel'
vepsa longi 'lõunasöök'
udmurdi nun sõnas nunal 'päev', mrd lun sõnas lun-aǯ́e 'päeval'
komi lun 'päev, päikesevalgus'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti launags 'õhtuoode'.

maat-2 liitsõnas maat-uss 'inimese pärasooles nugiv valkjas linaluutaoline ümaruss, naaskelsaba'
?saksa Madenwurm 'naaskelsaba, maatuss'
Saksa allikas on liitsõna, Made 'tõuk' + Wurm 'uss, vagel, tõuk'. Laenamisel on liitsõna järelosis tõlgitud. Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, madu.

madal : madala : madalat 'väikese kõrgusega; maapinnale vm aluspinnale suhteliselt lähedal asuv; väike (hrl arvudes väljendatuna)'
liivi madāl 'madal'
vadja matala 'madal; lühikesekasvuline, väike'
soome matala 'madal; alatu, nurjatu'
isuri mattaala 'madal; madalik'
Aunuse karjala madal 'madal'
lüüdi madal 'madal'
vepsa madal 'madal'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka made.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

madel : madeli : madelit 'poortidega piiratud platvorm, lava, alus' made

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
?alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

mure2 : mureda : muredat 'kergesti pudenev, tükkideks lagunev'
vadja murõa 'mure; pehme, õrn (südame kohta)'
soome murea 'pehme; mure'
isuri murriia 'pehme; mure'
Aunuse karjala murei 'rabe, pude, mure'
lüüdi mured 'pehme; mure'
vepsa mured 'rabe, pude, mure'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas muru-2 ja võib-olla ka sõnas murdma. Teisalt võib olla germaani laen, ← alggermaani *murwija-z, mille vasted on vanaülemsaksa mur(u)wi 'mure, pehme, noor', saksa mürbe 'mure, pehme'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur