[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit, väljastan 30.

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

järi : järi : järi 'madal pingike'
järg2
vadja järtšü 'pink'
soome mrd järky 'järi, pink'
isuri järkü 'järi, pink'
Läänemeresoome tüvi. Soome vaste võib olla eesti või isuri laen. Eesti murretes esineb enamasti variant järg. järi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

kadal : kadala : kadalat 'vilets, armetu'; mrd 'lühinägelik; pilus, kissis'
alggermaani *skaþala-z
vanaülemsaksa scadal 'halb, alatu, petislik'
alggermaani *χatala-z
vanaülemsaksa hazzal 'vaenulik'
vadja katala 'vilets, armetu'
soome katala 'vilets, armetu; alatu, põlatud; ilge, nurjatu'
Aunuse karjala van kadal 'õnnetu, osatu; hädavares'
Võib olla ka soome keelest laenatud, sest esineb peamiselt kirderannikumurretes ja nende naabruses.

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
kirderanniku kaski
kaasik1
vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2azg(h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

kosk : kose : koske 'juga'
soome koski 'kosk'
Aunuse karjala koski 'kosk'
lüüdi košk 'kosk'
vepsa kośk 'kosk'
saami guoika 'kosk'
mari kaška 'kiirevooluline, kärestikuline'
komi koś 'kärestik, madal koht jões'
Läänemeresoome-permi tüvi.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
?balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

lamakas : lamaka : lamakat 'suur tükk, kamakas'
vadja lamakas 'lahmakas, kerekas; lamakas, lahmakas'
soome mrd lamu 'suur (põllu)ala, lagendik, tasandik; lohk, nõgu, soo'
isuri lamagas 'suur, turske, kogukas, suure kasvuga'
? karjala lamu 'madal tasane maa mägede keskel'
? vepsa lamu 'pohlakoht, nõmm [?]'
On arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu mrd lamakas, lamantas 'tükk'. Soome lamu 'lohk, nõgu, soo', karjala ja vepsa vasted võivad olla osaliselt laenatud ka vene murretest, ← vene mrd lom 'soo'; láma 'soine niit' (algselt sama indoeuroopa tüvi mis leedu keeles). Teisalt on peetud ka häälikuliselt ajendatud tüveks, lähedane tüvi on nt sõnades laam ja lahmakas, lahmama.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
lapuline
liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

lasu : lasu : lasu 'lai madal hunnik vm kindla kujuta kuhjum'
● ? soome van srmt lasa 'madal'; lasata 'vedeleda'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi laso 'hunnik'.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
latikas
vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

latsakil 'laabakil, lohakalt lösakil (pikali)'
laatsakil
soome latsakka 'lame, lapik; lössis'
Aunuse karjala lačču 'lauge, madal; tasane, sile'
lüüdi laťś(u) 'tasane, lame'
vepsa lačak 'lössis, lame, lapik, nõgus; kulunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas latsuma.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lausk : lausa : lauska 'pikkamööda tõusev v langev; tasane ja madal'
Võib olla tüve lausa variant. k võib olla astmevahelduslike sõnade tugeva astme vormide eeskujul lisatud häälik, vrd nt kask: kase.

leeder : leedri : leedrit 'marjataoliste luuviljadega heitlehine põõsas v madal puu (Sambucus)'
alamsaksa vleder 'must leeder'

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
vanavene lodĭja 'praam, paat'
vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

lodu2 : lodu : lodu 'toitainerikka pinnavee läbivooluga liigniiske maa'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', karjala lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', Aunuse karjala lodmu 'madal ala, nõgu' ja lüüdi lodm 'lohk, nõgu; kaljudevaheline org'.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

loim : loimu : loimu mrd 'veeloik; madal, vesine koht'
soome mrd loima 'vigastus, õnarus puul'
karjala loima 'vigastus, õnarus puul'
Läänemeresoome tüvi.

ludu : ludu : ludu 'madal, lidus olev (ja sile)' ludistama

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

madal : madala : madalat 'väikese kõrgusega; maapinnale vm aluspinnale suhteliselt lähedal asuv; väike (hrl arvudes väljendatuna)'
liivi madāl 'madal'
vadja matala 'madal; lühikesekasvuline, väike'
soome matala 'madal; alatu, nurjatu'
isuri mattaala 'madal; madalik'
Aunuse karjala madal 'madal'
lüüdi madal 'madal'
vepsa madal 'madal'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka made.

made : mademe : madet 'platvormi moodi trepipealne; trepi vaheplatvorm; purre'
madel
On arvatud, et tüve vasted võivad olla Salatsi liivi matt 'roomata', soome mataa 'roomata, aeglaselt liikuda' ning ersa madamo 'lava, sild'. Sel juhul võib olla sama tüvi mis sõnas madal. Vt ka madu.

masajas : masaja : masajat 'lühijalgne, lühike ja töntsakas; madal ja nagu laiaks vajunud'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis sõnas matsakas.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur