[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

heituma : heituda : heitun 'kartma hakkama, kohkuma'
vadja eittüä 'heituda, ehmuda, kohkuda; karta'
soome mrd heityä 'nõrkeda, minestada'
Võib olla tuletis heitma tüvest.

kaurima : kaurida : kaurin 'välja kaapima, uuristades välja kaevama; ekskavaatoriga kaevama'; mrd 'uuristama, õõnestama, (välja) urgitsema'
● ? soome kavertaa 'uuristada, õõnestada'
? karjala kavertoa 'uuristada, õõnestada, voolida'

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
raim
?alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
liivi raḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rõhuma : rõhuda : rõhun 'suruma, vajutama; pressides, pingutades midagi tegema; kedagi alla suruma'
Võib olla sama tüvi, mis soome rouhia '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida'; mrd 'vigastada, jõhkralt kohelda', isuri rouhtama 'rataste tehtud süvend, roobas', Aunuse karjala rouhie 'uhmris tampida; tugevasti lüüa, vigastada', lüüdi rouhida '(tükkideks) purustada, peenestada; puruks muljuda, puruks pressida' ja vepsa rouhta 'peenestada, purustada'. Sel juhul võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on läti mrd krausēt 'puruks tampima' ja leedu kraušyti 'kägardama, sõtkuma, puskama, lööma, tõukama'. Häälikuline vastavus selle tüvega ei ole täpne. Teisalt võib sõna olla nõrgaastmeline tuletis tüvest rõhk. rõhuma ja rõhk võivad olla algselt eri päritoluga tüved, mis on hiljem omavahel segunenud ja vormiliselt ühtlustunud.

songima : songida : songin 'tuhnima, sorkima; segi pöörama'
lõunaeesti tsongma
sonkima
vadja šonkkia 'sogaseks teha, sonkida, sorida, tuhnida'
soome sonkia, sonkkia 'songida, tuhnida, sorida'
isuri ťš́ongerrella 'vingerdades ujuda'
Aunuse karjala čongie 'koukida, sonkida'
lüüdi ťš́ongortta 'uuristada, õõnestada'
vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida; uuristada'
saami suoggat 'pista, läbi torgata; uurida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Aunuse karjala, lüüdi ja vepsa vasteid on peetud ka tõnguma tüve vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnas tonkama. Vt ka song.

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
suru,surve
liivi surrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

tõnguma : tõnguda : tõngun '(kärsaga, ninaga maad) tuhnima, songima, sonkima'
vadja tõnkaa, tõnkõa 'songida, tuhnida; sõnadega riivata v torkida'
soome tonkia 'songida, tuhnida; nuhkida, sorida'
karjala tonkie 'songida, tuhnida'
vepsa tonktaze͔ 'songida, tuhnida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka lõunaeesti tsongma 'songima', Aunuse karjala čongie 'songida, tuhnida; nuhkida', lüüdi ťš́ongortta 'õõnestada' ja vepsa čongoida 'kaevata, tuhnida, uuristada', mida teisalt on peetud songima vasteteks. Lähedane tüvi on nt sõnades tonkama ja tönkama.

uim1 : uima : uima 'joobumus,  joovastus; joove'
lõunaeesti hoim
alggermaani *swīman- 'kõikuma'
vanaislandi hvima 'kohmitsema'
vadja huima 'pöörane, äge; kiire, väle'; huimata 'pead pööritama panna'
soome huima 'pöörane, hulljulge, ohjeldamatu'
isuri huima 'kiire, vilgas; nutikas'
Aunuse karjala uimehtuo 'minestada, teadvust kaotada'
karjala huima 'pöörane, hull'; huimata 'hulluks ajada; peapööritust tekitada'
lüüdi huim 'pöörane, meeletu'

uurima : uurida : uurin '(tähelepanelikult jälgides) püüdma midagi välja selgitada v teada saada'
uurakil, uure
vadja uurtaa 'uuristada, uuret lõigata; õõnestada'
soome uurtaa 'uuristada'
Aunuse karjala uurdua 'uuristada; üle uhtuda'
lüüdi uurtta 'uuristada'
vepsa urda 'uuristada'
Võib olla tuletis samast tüvest, millest võib olla tuletatud ka urg.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur