[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6457 artiklit, väljastan 30.

aabe : aape : aabet 'kirjatäht'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast, moodustatud tähestiku kahe esimese tähe nimetustest.

aabits : aabitsa : aabitsat 'raamat kirjaoskuse algete omandamiseks'
aabats, aavits
saksa Abc 'tähestik; algteadmised'

aadam : aadama : aadamat '(naljatlevalt) mees'
Üldnimeks muutunud isikunimi. Nimi on algselt pärit heebrea keelest, heebrea adam 'inimene, mees'. Vt ka iidamast.

aade : aate : aadet 'ülev mõte'
soome aate 'idee, aade, vaade; mõte'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus.

aader : aadri : aadrit van 'veresoon'
aater
alamsaksa ader(e) 'kõõlus; veresoon'

aam : aami : aami 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
alamsaksa am(e) 'veini, harvem õlle mõõt'

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
aanpalk
alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

aanispits : aanispitsi : aanispitsi kõnek 'naps (segatud) viina'
aamispits
baltisaksa Anspitz 'napsi aromaatne lisand'

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

aas1 : aasa : aasa 'silmus; obadus; kaarjas moodustis (rõiva) kinnisel'
balti
leedu ąsa 'käepide, sang; silmus'
läti osa 'käepide, sang; silmus'
preisi ansis 'pajakonks'
liivi ōzõ(z), āzõz 'silmus, sang, käepide'
vadja aasa 'aas, silmus'
soome ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
isuri ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
karjala ansa 'püünis, pael, silmus, rauad'
? saami vuosˈsi '(paja, toobri) sang, käepide'
Vt ka aas2.

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

aasima : aasida : aasin 'nöökama, nöökima'
baltisaksa asen 'nöökama, tögama'
Tüvi võib olla laenatud üliõpilasslängist.

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

aba-1 liitsõnas abaluu 'lame kolmnurkne luu õlavöötmes, labaluu' abu

aba-2 liitsõnas abakala 'latikaga sarnanev kala (Abramis ballerus)'
Võib olla sama tüvi mis abajas.

abajas : abaja : abajat 'sügavale maasse ulatuv väike madal laht; sügav jõekäär; mäda maakoht'
alggermaani *aƀan-, *aƀjōn-
vanaislandi efja 'jõekäär; mudane pinnas, mülgas'
vanarootsi æfja 'pori, muda'
rootsi mrd ave 'madal kitsas laht suurema veekogu juures'
vadja apaja 'abajas; kalapüügikoht, loomusekoht (meremadalal)'
soome apaja 'loomusekoht; noodavedu; saak, loomus'
isuri apaaja 'noodaveokoht'
Aunuse karjala abai 'kalapüügikoht; noot, loomus'
lüüdi abai 'loomus; noodaveokoht'
vepsa abai 'kalapüügikoht; noodavedu, loomus; väike laht'
saami vuohppi 'kitsas laht'
Vt ka aba-2.

abar : abara : abarat 'kolmekordse võrgulinaga kalavõrk'
apar, abarits
vene obór, oboréc 'kolmekordne võrk särje ja teiste kalade püüdmiseks'

abi1 : abi : abi 'toetamine; kergendus, kasu'
aitama
algindoiraani *avas-
vanaindia ávas- 'abi, toetus; headus, sõprus'
liivi ab 'abi, toetus'
vadja api 'abi, toetus'
soome apu 'abi, toetus'
isuri abu 'abi, toetus'
Aunuse karjala abu 'abi, toetus'
lüüdi abu 'abi, toetus'
vepsa abu 'abi, toetus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ait 'aitama' (← aitama). Hiljem võib olla laenatud sama tüve germaani vaste, au. Vt ka abi-2, kaavitama.

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
liivi ab- liitsõnas ab-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
aba-1
liivi ab 'õlg', ab-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

adaa lastek 'hüvasti, head aega' aidaa

ader : adra : atra 'maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms'
kirderanniku atr(a)
alggermaani *arþra-, *arđra-
vanaislandi arðr 'ader'
vanarootsi arþer 'ader'
liivi addõrz, adrõz 'ader'
vadja adra 'ader'
soome aura 'ader'
isuri adra 'ader'
Aunuse karjala adru 'ader'
lüüdi adr(e͔) 'ader'
vepsa adr 'ader'

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

aduma : aduda : adun 'aru saama, mõistma, taipama'
● ? soome mrd aattua 'harjuda; innustuda'
? isuri aattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
? karjala oattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
?alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

aeg : aja : aega 'lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne; piiratud kestus'
lõunaeesti aig, kirderanniku aig
aga
balti *ei-
leedu eiga 'tee, käik, kulg'
liivi āiga 'aeg; ilm; mõõt', agā 'võib-olla, küll; aga; või'
vadja aika 'aeg', aka 'küll (alles)'
soome aika 'aeg'
isuri aiga 'aeg'
Aunuse karjala aigu 'aeg'
lüüdi aig 'aeg'
vepsa aig 'aeg'
aga on vana sisseütlevavorm, milles on võinud olla omastusliide. Liivi agā võib olla laenatud eesti keelest. Vt ka aasta, millal, praegu, sellal, tollal.

aelema : aeleda : aelen 'end aeg-ajalt liigutades lamama, vähkrema; ringi hulkuma, amelema' ajama

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
kirderanniku air(u)
alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

aga (vastandav sidesõna; rõhutav sõna) aeg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur