[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
entseldama, hiltseldama
saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
?algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
liivi kub 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', kubbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

ordu : ordu : ordut 'kindla põhikorraga kinnine ühing'
ladina ordo 'kord, reegel; mungaordu, klooster'
Laenu on toetanud alamsaksa orde, orden 'kord, järgnevus, järjekord; seadus, sellise seaduse järgi elavate inimeste ühendus, munga- või rüütliordu'. Alamsaksa keelest on laenatud vana kirjakeele orden 'ordu'.

pistemaaker : pistemaakri : pistemaakrit 'lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
alamsaksa piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab, pudupoodnik; (mitm) selliste käsitööliste ühendus'
Alamsaksa allikas on liitsõna: pistele 'metallist kaunistus, rautis; selleks vajalik tooraine' + māker 'tegija, valmistaja'.

sõber : sõbra : sõpra 'vastastikuse usalduse, sümpaatia alusel seotud inimene v olend; poolehoidja'
kirderanniku sepr(a)
?balti
leedu sėbras 'kaaslane; semu; osanik, partner'
läti sēbrs 'sõber, tuttav; sugulane'
liivi br 'sõber', brā 'sõber, sugulane'
vadja sõbra 'sõber, sõbranna; kaubanduspartner üle Soome lahe'
soome seura 'selts; seltskond'
isuri sebra 'sõber'
Aunuse karjala sebroveh 'seltskond'
lüüdi šiebr 'selts, ühendus'
vepsa sebr 'ühendus, artell; ühiselt tehtav töö'
Liivi brā on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd sepra '(eesti) kaubanduspartner; sõber' ja eestirootsi säbor, söber, söbär 'sõber'. Eesti laenuks on peetud ka läti murdesõnu sobaris, sohbars 'talupojast kaubitseja (Pärnus)'. Vt ka seirama.

sõlm : sõlme : sõlme 'köiest, nöörist, paelast vm (seotav) kinnitus v ühendus'
kirderanniku solm(i)
liivi suoļm 'sõlm'
vadja sõlmi 'sõlm; (ropsitud) linapeo', sõlmu 'sõlm'
soome solmu 'sõlm'
isuri solmi 'sõlm'
Aunuse karjala solmi 'sõlm'
lüüdi soľm 'sõlm'
vepsa soľm 'sõlm'
saami čuolbma 'sõlm'
ersa śulmo 'sõlm; kimp'
mokša śulma 'sõlm'
ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp, punt; hulk'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sõltus.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur