[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
aba-1
liivi ab 'õlg', ab-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

nääre : näärme : nääret 'nõret valmistav epiteelkoeline elund'
soome van srmt näärvä 'kube', mrd nääräin 'kube'
Aunuse karjala niäräü 'kube'
lüüdi ńiäräv(o), niäräv(ö) 'kube'
vepsa ńärv 'kube'
turjasaami ńā´r̀me 'kube'
handi ńarəm 'kube'
mansi ńārəm 'õlg; puus'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et tegemist on läänemeresoome-saami tüvega, mille vasted on liivi nǟr 'odraiva (silmas)', vadja näärä 'odraiva (silmas)'; nääri sõnaühendis koiraa nääri 'odraiva (silmas); koeranael', soome näärä- liitsõnas näärännäppy 'odraiva (silmas)' ja saami náránaš 'vistrik'.

piht1 : piha : pihta 'vöökoht ja sealt pisut ülespoole, talje; selja ülemine, õlgadevaheline ja -lähedane osa, turi'
pihik
vadja pihta 'õlg, õlad; turi, piht'
Vt ka pihta.

räästas : räästa : räästast 'katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv'
alggermaani *χrausta-
vanaislandi raust 'otsaseina ülemine osa'
rootsi röste 'katusekere, katuse kandev osa'
liivi rǟstõz 'räästast tilkuv veetilk; räästas rippuv jääpurikas'
vadja räsäs '(õlg-, roo)katus; räästas'
soome räystäs 'räästas; eend'
isuri räüssäs 'räästas'
Aunuse karjala räüstäs 'räästas'
lüüdi räustäz, räüstäs 'räästas'
vepsa ŕäustaz 'räästas'
Vt ka rääst.

tarn : tarna : tarna 'niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste vartega, tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim (Carex)'; mrd 'kuluhein'
algindoiraani *trna-
vanaindia tŕ̥ṇa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
saka tarra- 'rohi, hein'
soome taarna, van srmt tarna 'mõõkrohi (Cladium)'; mrd 'tarn; soohein'; van srmt 'kastik (Calamagrostis)'
udmurdi turi̮n 'rohi; hein'
komi turun 'rohi; hein'
Võib olla ka pisut hilisem, algiraani laen. Vt ka taarn.

õlg1 : õla : õlga 'kaelast käsivarre ja kere liitumiskohani ulatuv kehaosa'
lõunaeesti olg, kirderanniku olg
soome olka 'õlg'
isuri olkamus 'naistesärgi õlapael'
Aunuse karjala olgu- liitsõnas olgupiä 'õlg'
lüüdi olga- liitsõnas olgapiä 'õlg'
vepsa oug 'õlg'
saami oalgi 'õlg'
? mansi wāγlap 'üle õla käiv veo- v kanderihm'
ungari váll 'õlg'
Soome-ugri tüvi. Vt ka õlp.

õlg2 : õle : õlge (hrl mitm) 'rukki, nisu vm teravilja kõrred'
lõunaeesti olg, kirderanniku olg
liivi vȯļg 'õlg'
vadja õltši 'õlg, õled'
soome olki 'õlg, õlekõrs'
isuri olgi 'õlg, õlekõrs'
Aunuse karjala olgi 'õlg, õled'
lüüdi oľg(i) 'õlg, õled'
vepsa oľg 'õlg, õled'
ersa olgo 'õlg, õled'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

õlp : õlba : õlpa 'riidepuu'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast õlgpuu(d), õlg1, puu. Murdesõnal õlpad, õlped (mitm) on tähendus 'kaelkoogud', kirjakeeles võeti tüvi uues tähenduses kasutusse keeleuuenduse ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur