[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 33 artiklit, väljastan 30.

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

huul : huule : huult 'inimese suu üks liikuv lihaseline äär'
liivi ūļ 'huul, mokk'
vadja uuli 'huul, mokk'
soome huuli 'huul'
isuri huuli 'huul'
Aunuse karjala huuli 'huul'
lüüdi huuľ(i) 'huul'
vepsa huľ 'huul'
saami sulla 'suund'
? idahandi lul 'suu'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

jääras : jäära : jäärast 'järsk, järsu kaldega'
jäärak
On arvatud, et tüve äär variant.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
kirderanniku kanda
kannikas, kannus
liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kant : kandi : kanti 'kahe nurgi asetseva pinna ühinemisserv, tahk, külg; (teisest materjalist) ääris; ümbruskond, piirkond'; mrd 'tükk, kamakas; kärjekann'
alamsaksa kant(e) 'nurk, äär, serv'
Hiljem võib tähendust olla mõjutanud ka saksa Kante 'serv, äär; ääris, veeris; paikkond'.

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
kimb
alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

mokk : moka : mokka 'looma suu üks liikuv lihaseline äär'; kõnek 'huul'
vadja mokka 'huul, mokk'
Tüve vaste võib olla ka soome mokka väljendis (olla) mokalla huulin, huulet mokallaan 'suu (mokad) töllakil'. Eesti keelest on laenatud isuri mokka 'mokk' ja eestirootsi måkk '(naljatlevalt) huul; (mitm) suu'.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nõlv : nõlva : nõlva 'kõrguva pinnavormi kallak külg'; mrd '(nõu) äär, serv'
● ? soome mrd nolva, nolvi 'seinapalgi esileulatuv ots'

palistama : palistada : palistan 'riide vms serva hrl kaks korda keerates (nii, et lõigatud äär paistma ei jääks) läbi õmblema; ääristama'
alggermaani *falþa-, *falða-
vanaislandi faldr 'volt, korts, hõlm, alumine äär'
rootsi fåll 'palistus'
saksa Falte 'volt, kurd; korts'
liivi paļštõ, paļţštõ 'palistada'
vadja palttaa 'kokku õmmelda'
soome palle 'palistus, ääris'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
peal, päis, -päits, päitsed, päädima
liivi 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > . -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

perv : perve : perve 'kallas; mäe, künka vms kõrgema koha nõlv; äär, serv'
?vanavene brěgŭ 'kallas, rand'
vene bereg 'kallas, rand'
?alggermaani *fervōn
vanaislandi fjara 'mõõn, mõõna ajal kuivale jääv maa'
Tõenäolisemaks võiks pidada laenamist (vana)vene keelest, sest sõna on levinud lõunaeesti murretes, kuid see eeldab ebareeglipärast häälikumuutust. On ka arvatud, et (vana)vene laen võib olla segunenud tüvega serv.

poort : poordi : poorti 'nöör, lint v riba hrl rõivaste ääristamiseks, äärispael; veesõiduki külg'; kõnek 'autokasti külg v ots'
poord, port
alamsaksa borde 'pael, äär, serv, ääris, kant', boord, bort 'külg'
saksa Borte 'poort, ääris, pael', Bord '(laeva)parras'
Laenatud on ka tüve germaani vaste, parras. Esimesest saksa allikast on laenatud porte.

raja1 : raja : raja 'piir'
vanavene kraj 'piir; kallas; maa, riik'
vene kraj 'äär, serv; maa, piirkond, maanurk, kant'
vadja raja 'piir; piirjoon; ääremaa, ääreala'
soome raja 'piir'
isuri raja 'piir'
Aunuse karjala raja 'piir; äär, piirjoon'
lüüdi raja 'piir'
? vepsa rajagod 'pilvede vahekohad'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Vt ka raja2.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
randal
balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

ranne : randme : rannet 'küünarvarre ja kämbla vaheline ülajäseme osa'; mrd 'küüne äär'
?balti *grandis
leedu grandis 'käevõru; keti rõngas, keti lüli'
soome ranne 'ranne'
isuri ranne liitsõnas käsiranne 'ranne'
saami ruoddas 'kindaranne'
On ka arvatud, et tuletis tüvest rand.

rant : randi : ranti 'serv, äär, ääris'
prant, krant
alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris'
saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi rant 'äär, serv; õmmeldud jalatsiäär'.

rind : rinna : rinda 'kaela ja kõhu vahelise kereosa eesmine osa; inimese piimanäärmest moodustuv poolkerajas paariline elund; (hrl mitm) hingamiselundkond, eriti kopsud; rida, viirg, riba, esi; millegi eesmine, etteulatuv osa'
liivi rīnda 'ülakeha eesmine osa; millegi eesmine osa; rida, rivi'
vadja rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa'
soome rinta 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, esiosa; rinnak, mäenõlv; äär'
isuri rinda 'ülakeha eesmine osa; naiserind; mäenõlv, (pilve)rinnak'
Aunuse karjala rindu 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine; nooda pära, nooda päras olev tihedam võrk; rinnak, mäenõlv'
lüüdi rind(e͔) 'ülakeha eesmine osa; rinnaesine; nooda päras olev tihedam võrk'
vepsa ŕind 'ülakeha eesmine osa; naiserind; rinnaesine, kaelus'
saami raddi 'ülakeha eesmine osa; naiserind; lauluhääl'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *strinða-, mille vasted on vanaislandi strind 'äär, külg; maa' ja norra strind 'viil, tükk; joon, rida; tugevaima vooluga koht'; tähenduserinevuse tõttu on seda kaheldavaks peetud.

roobas : roopa : roobast 'sõiduki v veoki rataste sügavam jälg tee- v maapinnas v mujal; vedurit, kraanat vm liikuvat seadet suunav (hrl ka kandev) teraslatt'
soome mrd ruopas 'vankriratta jälg teepinnas'
vepsa roppaz 'auk, süvend teepinnas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted on ka soome mrd ruopas 'kivihunnik; jääkuhi', Aunuse karjala ruopas 'kivihunnik; jääaugu, lahvanduse äär, rüsijää', lüüdi ruopaz 'kivihunnik' ja vepsa roppaz 'rüsijää; külmunud lumekamakad teel'. Lähedane tüvi on rööbas.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
kirderanniku rehu
rõhud
alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
indoeuroopa *reh1to-, *reh1tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
liivi ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

rõõne : rõõne : rõõnet mrd 'vööt, jutt, viir'
On arvatud, et võib olla murdetüve rõun 'kink, põndak' variant. Viimati nimetatu on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu briauna 'kant, rant, serv', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome reuna 'serv, äär, perv, veer', isuri reuna 'serv, äär, perv, veer', Aunuse karjala reunu 'serv, äär, perv, veer', lüüdi reun, ŕeun 'serv, äär, perv, veer' ja vepsa ŕüun 'serv, äär; silmapiir; kant, piirkond'.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

süri : sürja : sürja mrd 'küngas'
?balti *sturja-
leedu stūrys 'nurk, kant; serv'
läti stūris 'nurk, kant; serv; paikkond'
vadja sürjä 'nõmm', sürjü 'soosaar'
soome syrjä 'serv; külg'; mrd 'kõrgem koht maastikul, maakitsus; kangapoom'
isuri sürjä 'kangapoom; külg, serv', sürjü 'kõrgem koht madala maastiku keskel'
karjala sürjä 'kangapoom; külg, serv; kõrvaline koht'
lüüdi šurď, sürď(e͔) 'kangapoom'
vepsa sürj 'kangapoom'
Tüve vasted võivad olla ka ersa čiŕe 'kallas; äär, serv; piirkond', mokša šiŕä 'külg, äär, serv; kauge, kõrvaline', mari šör 'külg, pool, serv; piir, äär; piirkond'. Vt ka sürjutama.

tamsa : tamsa : tamsat 'mitme keeruga jämedam puuvillane lõng rüsade, nootade jm tegemiseks ja kalavõrgu rakendamiseks'
tamps(as), tamss
eestirootsi tams 'köie ots; võrgu nurga-aas; õngelips'
Eesti keelest on laenatud soome mrd tamsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge', tampsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär' ja võib-olla ka liivi tamzõ liitsõnas tamzõlānga 'võrgu jäme äärenöör'.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
teras
liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

turb1 : turva : turba 'väikesi kiirevoolulisi jõgesid eelistav mage- ja riimveekala (Leuciscus cephalus)'
liivi dūrba 'abakala [?]'
vadja turpakka 'turb'
soome turpa 'turb'
isuri turpikka sõnaühendis säünään turpikkoi 'säina poegi'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et sama läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi, mille vasted on soome turpa 'koon', Aunuse karjala turbu 'koon; suu, nägu, lõuad', lüüdi turb(e͔) 'koon', vepsa turb 'koon', ersa turva 'huul', mokša tǝrva 'huul; äär, serv; rand', mari türβö 'huul', udmurdi mrd ti̮rpi̮ 'huul', komi mrd ti̮rp 'huul' ja handi tărǝp, tŏrǝp 'huul' (handi sõna võib olla komi keelest laenatud). Mitmes keeles on turva nimetus seotud suu või peaga. Sõnade erineva leviku tõttu on tüvede identsuses siiski kaheldud.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
varrukas, varsti, vart1
liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

Plaanilise katkestuse tõttu ei ole sõnaraamatud kättesaadavad pühapäeval, 20. juunil kell 15.00-18.00

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur