[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

aurama `aura|ma RId(-maie Lüg) uus S(`oura- Ans Emm Käi Rei), L K(`aure- Ris HMd) I uus eL(-me Krk San Krl, -mma Har Plv), da-inf `aura|da Mus, `oura- Emm Rei, aura|ta Khk Käi/ou-/ Rei/ou-/ L K(aora- Kos) Kod Trv, -daʔ (-da) Har Plv; (ta) `aurgab JõeK; imperf (ta) ourgas Han

1. veeauru eritama a. (soojuses) auru eritama, tossama; auruks muutuma `kohvi ja tie `aura ikke kui one `kuuma VNg; Liha `ennemast `keideti ja kui tulivad jua `pannidki, siis ei `praaditud ka, et liha ramu `auras menema Jõh; Kui katel keedu `aegu `kangest `aurab siis läheb `talve sulaks Pöi; `enni tä `aurab küll aga egä tä kee‿s veel Mar; Kouss kupat tuheldega ourgas loua pial Han; metsast `tehti `põldu - - küt́ist `tehti, küt́ised `aurasid siin Vän; linnakse jahu `aurab ää lahjaks Kos; vesi jua `aurab akkab `kiema VJg; las nad (kartulid) natuke `auravad, siis `kallan `kauśsi KJn; piiretus ärä auranu Trv; egä na `enne [mett] ei kaaneta, ku vesi ei ole `vällä auranu Ote; ku vesi [kustutamata lubja] pääle putuss sõ̭ss lätt `auramma Plv || (märjalt kokkupandud heintest) ku ein märjast pääst kokku `pantass akkab `aurama ja tulitama Hää; omikute nääd kohe, et kuhi akkab `aurama, aeab nigu `suitsu `väĺla Sim; tõsõ nädäli siss lät́s haina kuhi palama, auraśs nigu auru`katla Har || piltl valetab nii et suu suitseb ja abe `aurab Plt b. (maast, veekogudest) uhkama, uduna tõusma meri `aruab, `ninda kui suits `tuiseb Lüg; Siis kui moa vihma saju `järge `aurab siis pidi `jälle `sooja tulema; Kui `talve `lahtised veed - - `aurama akkasid siis läks selle `järge `kangeks pakaseks külmaks nõnda et `paukus Pöi; meri `aurab koa, kui akkab `lahti mεnema Muh; järi `aurab `enne päeva `tõusu Var; meri `aruab, siis kui ia `piäle tuleb Tõs; maa `aurgab kui sue ilm on, küĺm akkab `väĺla minema JõeK; kos ni̬i̬d vanad `maakesed `roostega su̬u̬d on - - pääva veeru aeg akkab kohe `aurama Äks; ilm om jahe `perrä, soodiʔ `aurasõ Har c. piltl higi, niiskust eritama (inimesest) pää `aura kui palav one; küll sain agu, nahk `aurab VNg; nahk on sue, et `aurab `seljäs Lüg; üsna `aurasin palavusest eenamal Juu; `tüetasin nii et nahk `auras VJg || purjus olema kui pääd joba natuke `auravad, sis `lü̬ü̬das langud kokku [pulmas] Vil Vrd haulama, äurama, öürämä

2. piltl a. hoogsalt toimuma neil on `kiire tehä - - tüö `aurab Lüg; pulm `auras ikka `ühtelugu, piĺl `mäńgis - - ja õlle toop see `lindas `ühte`puhku Lih || tuleb aurates sealt jälle (hoogsast käigust) nalj Mar b. uus ära minema; kaduma Oura ege rammupölves εε (öeld vastasele hoiatuseks enne kaklust) Emm; Pidime `tuhlid panema akkama, aga mehed `aurasid ää, ei üteln kus kadusid Han; sepad on oma vi̬i̬pangedega siit ära `auranu Hää; Oĺl köögih, niʔ lavva päält mu säksaväits arki auraśs Vas

3. muid tähendusi a. suitsema aur tuleb `vällä `püssi`rauva `õtsast, lüöb `suitsu `lahti, siis `aurab Lüg b. (suus) õhkama, õhetama viimädi akkap `aurame, `õhkame suhun [näsiniine koor] Krk c. välja nõrguma meil on `kievasi `kohtasi, `üskui alt akkab `aruama vett VMr; kui om, `kostegi mäe sihest aea vett `väĺlä, et: säält `aurass vett `väĺlä Ote