[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

ega1 ega üld(egaʔ San Krl Har Rõu Vas; jega Aud); egä Kuu Lüg Mar Vig Khn Juu Kod KJn Vil hrv M Ran Puh; äga hajusalt Sa, Hi Rid Han Aud, εga Khk Emm; õga, õka Se

I. konj 1. (eitavas lauses) ei ka, samuti mitte; ja ei tämäl ei ole old midägi `luome ei siga ega veist ega `lehma `lammast ega naist Kuu; tämä (kägu) pesä ei tie ega `poigi ei `toida Lüg; ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh; ei ea mena egä tea sena egä tea `keegi Mar; Mia üsä üksi, põlõ `vendi egä õdõsi `ühti Khn; pisi`tassa elab, põle `puudu ega põle `külla ka mette Aud; `Aśja i̬i̬s ega teist taga, muudkui räägib Hää; ma põle seda näind ega kuuld Hag; tal (lapsel) ei old mokka ega tal ei old iget, `kumbagi JJn; `uota justkui `surma, ei tule ega tule VMr; kardivad ka et ei sure ega sure Iis; kõneleb ja malab, ei `õtsa egä perä Kod; inime ei mõistnd elädä egä `olla egä arvata kedägi KJn; püdel puder om siante `taoline, ei ole paks ega ei ole vedel Pst; tu̬u̬ inimene ei tiiä tu̬u̬st ü̬ü̬d ega `ilma Hel; ega magamist ega `puhkamist es ole olema·nnegi Ran || (eelmist väidet kinnitav) mitte `ühte `kirja ega `miski ei saand Jõh; sel `kervel polnd nägu ega kedad Khk; nüid pole änam karja `törvesed ära medaged Phl; kanad puha sulil, mune ega kedagi Vän; nüid nuored inimised tea tüöst ega kedagi HJn; põld pad́ja ega kedagi Amb; ei sü̬ü̬ egä kedägi, mugu närvitäb aga Kod; nii küĺm, kõik alasti, `kińdid egä kedägi KJn

2. (lause või pooleli jääva mõttekäigu lõpul) ei ole [hunt] siis `naise `kallale tuld ega last ka terind ega Jõe; külm ep lase matakumi `õunbude `peale ega Muh; ühnä jala järele põle se (saabas) suur egä Mar; lapi kiŋŋad - - ega sel old `talda all ega old apsatit ega `kontsa ega KuuK; tuha`karva põle ta `valge ega aĺl ega VJg; kas te‿i ole kudund kinnast egä KJn; eläten inimene, ei mõista eläde ega Krk

II. adv 1. (eitust tugevdav) ega kalal `kella `kaelas ole ega `ülge `sängi tule Jõe; täna on tuuline ka, äga täna väga soe ilm (e)p ole Khn; änamasti need (pluusid) olid linasest `riidest, ega poeriiet polnd paĺlu Rid; kadrid olid vanasti `uhked, ega nemad ei `aandki `piale kedagi Ann; ta `tietas `mulle seda `ammugi juba ette, aga ega mina `uskund Kad; sa ise suad `arvo, egä sa loĺl et õle Kod; ega nevä es käi `kolme `talve koolin Pst; ah, ega tast tühjäst elu `lu̬u̬ma ei saa Krk; ega mul es ole leevä`puuduss, ei raha`puuduss, `kõ̭iki `olli Nõo; ega orrav midägi `kurja ei ti̬i̬ Ote; ega˽tu̬u̬ no enämb vällä ei koolõʔ, tu̬u̬ joba nakass paranõmma Har; ma lät́si `leh́miga˽kotost arʔ, et ega˽mi inäp palamada ei jääʔ Rõu

2. (küsilause algul) kas, kas ei; kas siis, kas tõesti äga nad täna tule?; Rihalas ämber kolises, mine vaata, äga talikas pole lahti pääsnd Pöi; egä sa põle mõnel aal `nεindki tetta Mar; ega te põle suitsu `oones old? Ann; egä sa Uhekille et lähä Kod

3. (järgneb jaatav lause) ja, jah, no, küllap tema, ega tema on ikke ia vanames küll IisR; olin karjas - - ega, tüö oli viel mul juures Amb; kas sis neist `e·ktaàridest saab juba või tahad viel lisa et ega meil on `anda küll Pee; egä siis minu‿al on alati olnd [pulmas taldrikud] KJn; ega süüvvä võisit `ausast Pst; `vastse laalatuss-siidi panni pähä, ega ma‿lli `väĺlä ehitu kah Nõo; ega me oĺlime ni ärä irmutedu jo latset `tońtega TMr; ega tu `põimmine ka `olli ikäv tü̬ü̬ Ote; ega mul oĺl veli kuri ka‿ks (ka ikka) Urv; ega˽siss `poiskõsõlõ piat `hirmu (peksa) `andma Rõu || mis siis ikka, olgu peale ega muud `ühti kui akame minema Ris; ega kedagi, las aga `olla JMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `piale Kad; ega muud midagi ku akkame `piale Plt || kui lehm kevade `lüpsma tuleb, siis jätan vasika alles. ega (juhul) kui tuleb JJn

Vrd ea, eiga, iga3

ega2 n, g ega Sa(εga, äga) Hi hrv Rid Mih, Saa Trv Pst hrv Puh Nõo Kam, Har VId(õga), egä Khn Kod MMg Äks eL(j- Lei; eǵä Urv Krl Rõu Vas); seesü egäs hrv Vai

1. a. üks mitme omataolise hulgast, ükskõik milline kuuli su kisa äga jumala pää `aasta `otsa Ans; kes ägaba `äästi, see aru sandist (inimesest, kes kannab argi- ja pidupäeval samu riideid) Khk; ägase `kohta teeb tuulesega aŋŋed Mus; Täna keivad tee ääled ette egast kandist käde Kaa; pagidega tuleb `vihma ega `öösse Krj; egas `kordas (iga kord) Pha; mia mäletä neli-viis `põlvõ inimesi siit egä talust Khn; mine egäle neĺjäle tuulele aga minu majass `väĺjä; paŕgid on egän linnaden Kod; vana peremehe poeg `ju̬u̬nud õma kõha ära. nüid käi kos soad egä `päivi `leibä MMg; Egä tõine-kolmass oless sedasi tennu; `keträt ega `õhtu iki kellä öhessamani; egät `kanti neli `jalga Trv; ütte`puhku pidi mia egät tü̬ü̬d juhateme Pst; egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls; ta va inimen egäss päeväss `u̬u̬ta (sünnitab varsti) Krk; egäl `oinal om oma `mihklipäiv Ran; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; vene `saapa ja naeste rahvass `paśnava egäle mehele; vanast pidi nu pruut mehekotun panema egäde `paika vü̬ü̬; vana irmuss inime, vannub egäld sõnald; t‿`olli mul ega`aastane tü̬ü̬; teomehe olliva egäpäevi väĺlän Nõo; Egä veidikese aopärast lätt jäl˽ja kumbatass, kaess kas esä iks maka Urv; o˽hata`rõipõʔ, mia na ommaʔ, `poissõga˽`mülläse ega öie; siin om eka `kańti abarust küländ Har; tu käve sagõhõ pia õga päiv õga õdagide tu̬u̬ luu`paińja; Naa˽`vańkri likõrdasõʔ egast `kot́silt Rõu; ekka `mõisahe tet́ivä˽kõŕtsiʔ Plv; ega päiv pääväst `päivä mõtsah Räp; niidi kapudaʔ oĺli `valgõʔ, noid õgapäivi `saaki is `jalga aiaʔ Se; mõnõl süä egävuori `närbe Lut; egal(e) pool(e) , egasse poole , egas pool(e) , egas pooles ~ poolis , egast pool kõikjal(e) käib egäspuol Vai; keige vanam moed oli sai `nuiadega peksetud ~ nuiatud [rukkireht] egas `pooldes Ans; ma ole esimine ägasse `poole minema Khk; egas `pooles `olle `vihma olnd Kär; löötsa piĺl seda `mänktakse moal egal pool Vll; ägas `poolis Pöi; egä emädä egäle puale ei sua Kod; lü̬ü̬ egäss poole `vakju `seinä Krk; Timä ańd egalõ poolõ tiidäʔ, et timä om üt́s tark `tohtre Räp; egalt ~ egast poolt , egast poolest ~ poolist kõikjalt meele `εεga saab ägast poolest `öigu Khk; Egast poolist polnd `söuksi kivisi leida mette mis oleks tuulingukiviks `aitand Pöi; `pood́a oli `tihti tee `ääres. egast poolt saab, mis `tarbis oo Mih; kui mia joba `iälisess sai, siss `tulli abilisi egäld pu̬u̬ld Nõo

2. adj üks mitme erineva hulgast, mitmesugune, eri nisudest ja egast teradest tetas `pü̬ü̬gelt Pst; ma osti egät `sorti raamatit Krk; pennärde pääl kasvap ekkä `liĺli, kullerkuppu, küpar`liĺli Kam; ekka `mu̬u̬du om ilman olõman, ilusat ja inetut; ta kaes ekä`viisi, ku parembadõ saa ärä elläʔ Har; vanast olõvat `olnu eka kalla sääl järveh Vas; mesi om hüä rohi, egalõ `haigusõlõ Räp

3. subst igaüks; kõik nüüd egal oma rihalne Rid; tõesed tämävanadused kääväd egän (kõikjal), aga tämä nõnnagu nohik Kod; egäl om kiire aig nüid Pst; urva om egädel, kase, lepä, aava urva Hls; obestel ja egädel `anti `leiba jõulu ommugu; sinu `amba salvave egät, sa olet oma ammastege egäde küĺlen `kinni; temäl olli egädek tegemist, egädek `kaklemist Krk; egäl `õnnõ ei olõ Ran; ega egäga kõnelda ei saa, tõene `latrap tagasi Nõo; kae `pi̬i̬te tulep arvendada, nii et vahet jääp egäle Rõn; timä näge meid õka Se; jegäl om kaŕuss Lei

Vrd iga2