[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
ketsu1 ketsu Hls Krk Hel/-ds-/ Vas/-o/, ket́su Hää
1. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. Oh sind ket́sut küll Hää; om üits igavene ketsu, ei tää kudas ta neid mokke säeb või Hls; kedsu om, ken ei kurda paigal, lu̬u̬m või inimene; sa olet ku ketsu kunagi, ei kurda puil ega mail Krk || Ossav ketsu (lambast, kes ei lase end kinni võtta) Hel
2. a. (nöörita) vurrkann höörähüdä, tsõõr juusk, pulgakõnõ peräh, oĺl ketso; näpo tõmmati ketso `juuśkma Vas Vrd kets1 b. kedervars – Vas
1. edev; elav, erk, püsimatu Mede laps päris ket́suks läinu. Oh sind ket́sut küll Hää; om üits igavene ketsu, ei tää kudas ta neid mokke säeb või Hls; kedsu om, ken ei kurda paigal, lu̬u̬m või inimene; sa olet ku ketsu kunagi, ei kurda puil ega mail Krk || Ossav ketsu (lambast, kes ei lase end kinni võtta) Hel
2. a. (nöörita) vurrkann höörähüdä, tsõõr juusk, pulgakõnõ peräh, oĺl ketso; näpo tõmmati ketso `juuśkma Vas Vrd kets1 b. kedervars – Vas
klots klots g klotsi Rei, g `klotsi Kuu IisR; klot́s g klo|tsi, -t́si Mar Mär Var Ris Kos Amb JMd Koe Iis Trm Kod Hel Ote Rõn Rõu Räp Se; lot́s g lo|tsi, -t́si Khk Pöi Mär Vig Var Krk
1. neljakandiline puutükk, klots `Kandilised puu`otsad olid `ennemi alade kabulad, peräst `üällä `saksa peri `klotsid Kuu; aampaĺk oo `klotside peal Mar; üks puu lot́s `peale `lüia, siis seisab kõbasti kinni Mär; laua `lõikusel pannakse klot́sid `suagide vahele JMd; lavva ütte `otsa oĺl lü̬ü̬d katõlõ poolõ˽noid `rü̬ü̬pid kat́s `klot́si Rõu
2. klotsikujuline ese või eseme osa [veski] mölemi `kande poari `sisse väljapoole `küĺge tapiti viis pisikest `lotsi, lotsi `otste `pääle `pandi nöumpuud Pöi; vanal ajal olid [ustel] suured puu riivid, `klot́side vahel `kinni Mär; kiipringi lotsid, kus piäl [veski] piä pöörab Var; kui pintsak `vaĺmis on, siss preśsitakse nõnna, et klot́s on all ja `preśsimise padi pial Kos; [tellingu] lot́s Krk; katõ`kõrdsõlõ lengile pandass vahõ klotsid Ran; vuga`ü̬ü̬vlil om klot́s sisen Ote; edeteleklots (vankri esiteljel) Räp || ketas; plokk niie klotsid ehk niie kettad, kelle `külgis niied oo Mar; klot́s om sääne tsõ̭õŕ, kui vaja üless vitäʔ, sis tu klot́si pääl juusk kabõl Se
Vrd klopp2
1. neljakandiline puutükk, klots `Kandilised puu`otsad olid `ennemi alade kabulad, peräst `üällä `saksa peri `klotsid Kuu; aampaĺk oo `klotside peal Mar; üks puu lot́s `peale `lüia, siis seisab kõbasti kinni Mär; laua `lõikusel pannakse klot́sid `suagide vahele JMd; lavva ütte `otsa oĺl lü̬ü̬d katõlõ poolõ˽noid `rü̬ü̬pid kat́s `klot́si Rõu
2. klotsikujuline ese või eseme osa [veski] mölemi `kande poari `sisse väljapoole `küĺge tapiti viis pisikest `lotsi, lotsi `otste `pääle `pandi nöumpuud Pöi; vanal ajal olid [ustel] suured puu riivid, `klot́side vahel `kinni Mär; kiipringi lotsid, kus piäl [veski] piä pöörab Var; kui pintsak `vaĺmis on, siss preśsitakse nõnna, et klot́s on all ja `preśsimise padi pial Kos; [tellingu] lot́s Krk; katõ`kõrdsõlõ lengile pandass vahõ klotsid Ran; vuga`ü̬ü̬vlil om klot́s sisen Ote; edeteleklots (vankri esiteljel) Räp || ketas; plokk niie klotsid ehk niie kettad, kelle `külgis niied oo Mar; klot́s om sääne tsõ̭õŕ, kui vaja üless vitäʔ, sis tu klot́si pääl juusk kabõl Se
Vrd klopp2
kogisama kogisa|ma Kan, -mma Urv Har
1. (väikelapse häälitsusest) lat́s nakass joba kogisama, no om vaest üless tulnuʔ Kan; mine no latsõ manu, lat́s jo kogisass, muud́u nakass `rü̬ü̬kmä Har
2. kiduma, põdema minev`aesta ma kogisi ja logisi, nigu vana ratta tsõ̭õ̭ŕ Urv
Vrd kogisema
1. (väikelapse häälitsusest) lat́s nakass joba kogisama, no om vaest üless tulnuʔ Kan; mine no latsõ manu, lat́s jo kogisass, muud́u nakass `rü̬ü̬kmä Har
2. kiduma, põdema minev`aesta ma kogisi ja logisi, nigu vana ratta tsõ̭õ̭ŕ Urv
Vrd kogisema
kuhjan kuhjan M TLä, kohjan Har, kuh́ah VId
1. kuhjas, hunnikus ta olli kuhjan ülen, si̬i̬ jää Pst; talveti̬i̬ üle järve äste kuhjan ja kõrge Hel || kenus, rõngas kaal kuh́ah t́akul, kõ̭iḱ üts kui ratta tsõ̭õ̭ŕ Se
2. fig troppis, kubinal pannime tüdruklatse meeśterahva `amme `siśsi, ku `kasvi [naiseks], oli ka esätsi kuhjan ümmer; parmu om kuhjan looma pääl Krk; kui tü̬ü̬ man `puhkus `tuĺli, siss lätsivä kah kokku juttu `aama - - siss olliva kuhjan ku̬u̬n Ran; `kärbläse man `õkva kuhjan ja unikun Nõo; sääl oĺl kallu ni˽paĺlo et kuh́ah (nii mis kohises) Vas
3. siirup ki̬i̬s jo kohjan (kuhi tuli peale) Har
1. kuhjas, hunnikus ta olli kuhjan ülen, si̬i̬ jää Pst; talveti̬i̬ üle järve äste kuhjan ja kõrge Hel || kenus, rõngas kaal kuh́ah t́akul, kõ̭iḱ üts kui ratta tsõ̭õ̭ŕ Se
2. fig troppis, kubinal pannime tüdruklatse meeśterahva `amme `siśsi, ku `kasvi [naiseks], oli ka esätsi kuhjan ümmer; parmu om kuhjan looma pääl Krk; kui tü̬ü̬ man `puhkus `tuĺli, siss lätsivä kah kokku juttu `aama - - siss olliva kuhjan ku̬u̬n Ran; `kärbläse man `õkva kuhjan ja unikun Nõo; sääl oĺl kallu ni˽paĺlo et kuh́ah (nii mis kohises) Vas
3. siirup ki̬i̬s jo kohjan (kuhi tuli peale) Har
kõnõruss kõnõru|ss g -sõ Kan Urv(kõ̭-) Har Plv Lut(-śs)
1. lohisti adra põllule viimiseks kõnõruss om üts harkpuu, `mińkaga `atra `tõistõ `paika om hää viiäʔ Kan; haŕkadra vedämisess hobõsõ pańni adra ette, adra säĺlile atr sais kõnõruisi pääl; kat́s kõnõrust, sõss tu̬u̬ pääl saiś atr `ülhen, adra pää is putuʔ maa `küĺge Har || purunenud ratta asemel vankri alla seotav teivas ku ratta tsõ̭õ̭ŕ `kat́ski lätt, sõ̭ss pandass kõnõruss alaʔ, sõ̭ss saat ka töhjälde kuuʔ tullaʔ Har Vrd kõnor, künneruss
2. ristluud; luud-kondid Kõ̭nõrusõ˽halutasõʔ; Kõ̭nõrusõ omma˽nii `haigõʔ, ei˽tiiä˽kas lätt vihmalõ vai Urv
1. lohisti adra põllule viimiseks kõnõruss om üts harkpuu, `mińkaga `atra `tõistõ `paika om hää viiäʔ Kan; haŕkadra vedämisess hobõsõ pańni adra ette, adra säĺlile atr sais kõnõruisi pääl; kat́s kõnõrust, sõss tu̬u̬ pääl saiś atr `ülhen, adra pää is putuʔ maa `küĺge Har || purunenud ratta asemel vankri alla seotav teivas ku ratta tsõ̭õ̭ŕ `kat́ski lätt, sõ̭ss pandass kõnõruss alaʔ, sõ̭ss saat ka töhjälde kuuʔ tullaʔ Har Vrd kõnor, künneruss
2. ristluud; luud-kondid Kõ̭nõrusõ˽halutasõʔ; Kõ̭nõrusõ omma˽nii `haigõʔ, ei˽tiiä˽kas lätt vihmalõ vai Urv
kõvõrdumma kõvõrdumma Plv Har, koverduma Kuu kõverduma Küll igä o puud koverdunned `luoka sen `kange `tormi `iiligä Kuu; tsõõŕ um ärʔ kõvõrdunuʔ Plv; ku [nael] kõvõrdumma nakass, siss tedä enämb puu `sisse lüüä ei saaʔ Har
kään1 kään (-ń) g kääni Sa(-nd Khk) Muh/-ea-/ L K(-ea-, -eä-, -ia, -iä-) Trm(kian) eL, `kääni Hlj VNg Lüg Jõh; kiäń g kiäni I
1. vankri puutelje kaitseraud ratta `käänid `kutsuti vanast, nüid `öelda ratta `pussid VNg; puu`telje `vankril `käänid all, üle `telje õli Lüg; Kään sai `itside vahel `tehtud. Ema it́s (sepatööriist) `pandi alase peale, pala raud peale ja isa it́s raua peale, itsile `anti vasariga `pihta, seda`viiti `saigi `sõuke pool ömargune kään Pöi; juhi vitsad o rataste `keanide `juures Muh; `tauti paeatükid aśsile rummu `juure `sisse et nii ruttu ää ei kuluks, need olid need käänid Kei; keań oli puuaśsidega `vankrel aśsi all ja tuli rummust läbi Hag; puu vanger kõik puuss, siäl ei õllutki `kiäni Kod; Käänid on `pantud `alla ja peale`poole, siss rumm ei kuluta `teĺge ära SJn; kääń om `ahtike raud, veere maha lü̬ü̬d kumeres; käänige käänets rattid Hls; tele otsapooline kääni ots `lü̬ü̬di naglaga tele `küĺge `kinni Nõo; noist käänest käi vahe pulk läbi Ote; neli `kääni nigu neli `tsõ̭õ̭ri telle all Har; edimält olliva kääniʔ ratta naba kottal, peräst üle kõ̭gõ tele Plv; kääń oĺl tele all, kelle nõal tsõõŕ `ümbre kääse. pesseti vanno paatüḱke ala käänist Räp; ku ta kääń om˽ar˽kuluvanu, siss üldäss et tele võt́t `kat́ski, vaja `vahtsõnõ `pandaʔ Se Vrd käänik1, kääniss, käänraud
2. vikatitera tugevdav rauariba Raua lati otsast `löödi poole jala `pitkune tükk, sellest taguti kään `valmis, veerend nael terast `võeti, `pandi kääni vahele ja keedeti kogu Pöi
3. vannasadra kaitseraud adra kään LNg
Vrd käär2
4. tuuliku peavõlli kaitseraud võllil on raud käänid ümmer ja nende all on kaelakivi Var; tuule `veśki võlvel olid teras keanid `ümber kaela Jür
Vrd kääniraud
5. (kinga)liistu pealmine osa `laistel on käänid pεεl, `laiste käänid Khk; ennem `vöötakse kään päält ää, pärast tömmatakse liist `välja Krj
1. vankri puutelje kaitseraud ratta `käänid `kutsuti vanast, nüid `öelda ratta `pussid VNg; puu`telje `vankril `käänid all, üle `telje õli Lüg; Kään sai `itside vahel `tehtud. Ema it́s (sepatööriist) `pandi alase peale, pala raud peale ja isa it́s raua peale, itsile `anti vasariga `pihta, seda`viiti `saigi `sõuke pool ömargune kään Pöi; juhi vitsad o rataste `keanide `juures Muh; `tauti paeatükid aśsile rummu `juure `sisse et nii ruttu ää ei kuluks, need olid need käänid Kei; keań oli puuaśsidega `vankrel aśsi all ja tuli rummust läbi Hag; puu vanger kõik puuss, siäl ei õllutki `kiäni Kod; Käänid on `pantud `alla ja peale`poole, siss rumm ei kuluta `teĺge ära SJn; kääń om `ahtike raud, veere maha lü̬ü̬d kumeres; käänige käänets rattid Hls; tele otsapooline kääni ots `lü̬ü̬di naglaga tele `küĺge `kinni Nõo; noist käänest käi vahe pulk läbi Ote; neli `kääni nigu neli `tsõ̭õ̭ri telle all Har; edimält olliva kääniʔ ratta naba kottal, peräst üle kõ̭gõ tele Plv; kääń oĺl tele all, kelle nõal tsõõŕ `ümbre kääse. pesseti vanno paatüḱke ala käänist Räp; ku ta kääń om˽ar˽kuluvanu, siss üldäss et tele võt́t `kat́ski, vaja `vahtsõnõ `pandaʔ Se Vrd käänik1, kääniss, käänraud
2. vikatitera tugevdav rauariba Raua lati otsast `löödi poole jala `pitkune tükk, sellest taguti kään `valmis, veerend nael terast `võeti, `pandi kääni vahele ja keedeti kogu Pöi
3. vannasadra kaitseraud adra kään LNg
Vrd käär2
4. tuuliku peavõlli kaitseraud võllil on raud käänid ümmer ja nende all on kaelakivi Var; tuule `veśki võlvel olid teras keanid `ümber kaela Jür
Vrd kääniraud
5. (kinga)liistu pealmine osa `laistel on käänid pεεl, `laiste käänid Khk; ennem `vöötakse kään päält ää, pärast tömmatakse liist `välja Krj
künnär|puu künnapuu künnärpuust paenutõdass hobõsõ `lu̬u̬kõ Plv; küńnäŕpuul omaʔ tsõõrikoʔ, suurõʔ leheʔ Räp Vrd künnap, künna|puu, künnärt|puu
lepane1 lepa|ne g -se Jäm Mus Emm Mar Rap Kos VJg Iis Trm Plt, -tse Rei Hää, `lepse Hää VJg; leppa|ne (leppä-) g -se R; lepä|ne g -tse Trv spor T V(g -dse); lepä|nõ g -dsõ Krl; pl ĺepadse Lei
1. lepapuust, lepast Igä puu ei `kelba `suitsu`ahju polemise jauks, `täüdüväd `olla leppäsed puud Kuu; leppäsed püttid Lüg; tamm `roudne puu, lepane puu pole `roudne Jäm; oli usk, et pruudile pidi `andma, kui mette muud, siis `viska lepase luastuga [pruuti] Rap; kanni `varda olliva kuusitse, kui sai, ja lepäne kah, kui es saa `kostegina Ran; kõjole pandass lepäne tila, tilale tetäss `väike rennike `sisse, `renni `mü̬ü̬dä silgub `mahla Nõo; lepätsist puiest tetäss puu anumõʔ Krl; lepä puust tet́ti voki tsõ̭õ̭ŕ, tu om `keŕge, lepäne voki tsõ̭õ̭ŕ Har; ĺepadse pouʔ Lei; nagu lepase reega hoogsalt, ladusalt, tõrgeteta `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Kuu; Sie tüö läheb minul kui leppase `riega IisR; Rukkilõikus nende käes käib nagu lepase reega Mar; lääb ku `lepse `ri̬i̬ga Hää; sool läheb sie jutustamine nagu lepase `riega Kos; Õli, mes õli, aga täma käes läks sie nagu lepase `riega Trm; laseb ku lepätse `riiga Trv || fig (poolearulisest inimesest) sel on üks kruuv leppäne Lüg; Mis ta nisuke imelik on, on tal `kruuvid leppased IisR; üks rui lepane, pole ika `öige Mus
2. lepamähane, punane mõned lapsed kuarivad `suuga lepa `kuari, siis on suu lepane VJg
Vrd lepine, lepne1, leppine
1. lepapuust, lepast Igä puu ei `kelba `suitsu`ahju polemise jauks, `täüdüväd `olla leppäsed puud Kuu; leppäsed püttid Lüg; tamm `roudne puu, lepane puu pole `roudne Jäm; oli usk, et pruudile pidi `andma, kui mette muud, siis `viska lepase luastuga [pruuti] Rap; kanni `varda olliva kuusitse, kui sai, ja lepäne kah, kui es saa `kostegina Ran; kõjole pandass lepäne tila, tilale tetäss `väike rennike `sisse, `renni `mü̬ü̬dä silgub `mahla Nõo; lepätsist puiest tetäss puu anumõʔ Krl; lepä puust tet́ti voki tsõ̭õ̭ŕ, tu om `keŕge, lepäne voki tsõ̭õ̭ŕ Har; ĺepadse pouʔ Lei; nagu lepase reega hoogsalt, ladusalt, tõrgeteta `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Kuu; Sie tüö läheb minul kui leppase `riega IisR; Rukkilõikus nende käes käib nagu lepase reega Mar; lääb ku `lepse `ri̬i̬ga Hää; sool läheb sie jutustamine nagu lepase `riega Kos; Õli, mes õli, aga täma käes läks sie nagu lepase `riega Trm; laseb ku lepätse `riiga Trv || fig (poolearulisest inimesest) sel on üks kruuv leppäne Lüg; Mis ta nisuke imelik on, on tal `kruuvid leppased IisR; üks rui lepane, pole ika `öige Mus
2. lepamähane, punane mõned lapsed kuarivad `suuga lepa `kuari, siis on suu lepane VJg
Vrd lepine, lepne1, leppine
lisna lisna Kaa Pöi Muh Käi Rei L Kei Juu Jür VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn M Puh Nõo Kam San VLä Räp, `liisna R(`lisna) Võn VId(liisna; `liiśna Se)
1. liigne, ülearune; (tööst) vaba sie rehä on mul `liisna; [kui heinaajal] `vihmane aig on, siis saab `lisna tüöd tehä pali Lüg; Ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi; Meil `liisna `vilja ei ole IisR; Ta oli lisna inimene, midagi toal pole olnd, käis teistel päiliseks, seda `moodi elatas ennast ää Pöi; See oo üks lisna loud Käi; meil oo vist üks lisna vikat veel Mär; [ta] Saab meile `tulla katust tegema, ta oo lisna mees Han; `Ju̬u̬sis niisamma lisna `kõrvas Hää; käesin `kohtos ja olen sest aśjast nüid lisna, põle kedagi muret Juu; lisna kraam Iis; lisnarahvass õli pali `matman, ei õllud kutsutud, ise tulid Kod; ma olen lisna, mul põle ametid KJn; Sellel raamatul om lisna leht Hls; `liisnat vett ei lasta sinnä sukugi Võn; ta‿m siandene lisna asi. teda‿i oless suku vaja San; Meil ei olõ üttegi lisna obõst Urv; mul om paĺlu lisna rõõvast Krl; ma või teid `kõ̭iki `niitmä pandaʔ, mul om paĺlu `lisnu vikatid Har; Ma olõ˽nätäʔ nii liisna ku˽viieś t́sõõr rattel Räp; `liiśna jämme, täl om `liiśna liha; sa võt́it kulʔ `liisnat (liigkasu), mitte niip̀aĺo es lääʔ Se || eraldi olev, üksik siin ei õle `ümber jõgisid ei kedägi, üks lisna oit on kingude vahel Kod
2. lisa Äks sa anna siiss üks lisna `kinda paar veel `seltsi Rei; Vat siś pidi [kudumisel] juba lisna varras abis olema Hää; Pane piutäis kardulaid veel lisna `piale Jür; `Korssnalõ sai tettüss lisna mulk Urv; mul om `eśki hulga tü̬ü̬d ja lisna tü̬ü̬d ka‿ks vi̬i̬l manu˽pant Har; ah́osuu `kot́sil oĺli˽liisna parrõʔ Rõu; Ku oĺliva˽pikäʔ - - reisiʔ i̬i̬h, sõ̭ss `võete alat́e üt́s paaŕ liisnet rii`tallo üteh Räp
3. a. lihtne see oo üsna lisna, sel põle üht `uhkuse `asja `ümber Muh b. lihtsalt see oo üsna lisna `valmis `tehtud Muh
4. kõlvatu naisterahvas si̬i̬ on `sõuke lisna, kis poistega `aeleb. mis `sõukse lisnaga ti̬i̬d Hää
1. liigne, ülearune; (tööst) vaba sie rehä on mul `liisna; [kui heinaajal] `vihmane aig on, siis saab `lisna tüöd tehä pali Lüg; Ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi; Meil `liisna `vilja ei ole IisR; Ta oli lisna inimene, midagi toal pole olnd, käis teistel päiliseks, seda `moodi elatas ennast ää Pöi; See oo üks lisna loud Käi; meil oo vist üks lisna vikat veel Mär; [ta] Saab meile `tulla katust tegema, ta oo lisna mees Han; `Ju̬u̬sis niisamma lisna `kõrvas Hää; käesin `kohtos ja olen sest aśjast nüid lisna, põle kedagi muret Juu; lisna kraam Iis; lisnarahvass õli pali `matman, ei õllud kutsutud, ise tulid Kod; ma olen lisna, mul põle ametid KJn; Sellel raamatul om lisna leht Hls; `liisnat vett ei lasta sinnä sukugi Võn; ta‿m siandene lisna asi. teda‿i oless suku vaja San; Meil ei olõ üttegi lisna obõst Urv; mul om paĺlu lisna rõõvast Krl; ma või teid `kõ̭iki `niitmä pandaʔ, mul om paĺlu `lisnu vikatid Har; Ma olõ˽nätäʔ nii liisna ku˽viieś t́sõõr rattel Räp; `liiśna jämme, täl om `liiśna liha; sa võt́it kulʔ `liisnat (liigkasu), mitte niip̀aĺo es lääʔ Se || eraldi olev, üksik siin ei õle `ümber jõgisid ei kedägi, üks lisna oit on kingude vahel Kod
2. lisa Äks sa anna siiss üks lisna `kinda paar veel `seltsi Rei; Vat siś pidi [kudumisel] juba lisna varras abis olema Hää; Pane piutäis kardulaid veel lisna `piale Jür; `Korssnalõ sai tettüss lisna mulk Urv; mul om `eśki hulga tü̬ü̬d ja lisna tü̬ü̬d ka‿ks vi̬i̬l manu˽pant Har; ah́osuu `kot́sil oĺli˽liisna parrõʔ Rõu; Ku oĺliva˽pikäʔ - - reisiʔ i̬i̬h, sõ̭ss `võete alat́e üt́s paaŕ liisnet rii`tallo üteh Räp
3. a. lihtne see oo üsna lisna, sel põle üht `uhkuse `asja `ümber Muh b. lihtsalt see oo üsna lisna `valmis `tehtud Muh
4. kõlvatu naisterahvas si̬i̬ on `sõuke lisna, kis poistega `aeleb. mis `sõukse lisnaga ti̬i̬d Hää
longerdama longerdama Jäm Khk(-ŋŋ-) Rei(-ŋŋ-) Mär Vig Hää Kod Lai Plt KJn Trv TLä Ote, -eme Trv Hel, -teme Hls, longõrdamma Har(-õmmõ) Räp; `longerdama Kuu/-ŋŋ-/ VNg
1. vaevaliselt liikuma, komberdama natuse maad läksi loŋŋerdades tee pεεlt ära pöösaste vahele Khk; mehed tulid laagerdades ja loŋŋerdades körtsist Rei; longertep pää ehen mahan, ei jõvva `päädeki üles `tõsta Hls; mi sa longõrdat ti̬i̬d mü̬ü̬dä, ütest veerest `tõistõ `vi̬i̬rde Har; kes põĺvist `lu̬u̬ka vidä, longõrdass Räp
2. lonkima; looderdama Küll se on `ilge, ku nuor inimine samate alade `loŋŋerdab Kuu; `päivad `otsa `longerda VNg; longerdab peale `ümmer, ei viitsi tööd teha Mär; suure soeaga `lähtass longerdes Hää; kellel `aega küll ja on nõnna vedel ja laisk, see tööd teha ei viitsi, longerdab enne `ringi; longerdab aga `pialegi `tulla, `aega tal küll Lai; laisk inime lońk, longerdes `pääle illikeste Trv; küll ta longertep ja luusib ja vedelep Hls
Vrd londerdama
3. loperdama kud üks asi palju longerdab, siis aeda talle suumes vahele Rei; sul ta ratta tsõ̭õ̭ŕ om ka jo otsan, ta longõrdas ütest `rü̬ü̬pest `tõistõ Har
Vrd longõrdõllõma
1. vaevaliselt liikuma, komberdama natuse maad läksi loŋŋerdades tee pεεlt ära pöösaste vahele Khk; mehed tulid laagerdades ja loŋŋerdades körtsist Rei; longertep pää ehen mahan, ei jõvva `päädeki üles `tõsta Hls; mi sa longõrdat ti̬i̬d mü̬ü̬dä, ütest veerest `tõistõ `vi̬i̬rde Har; kes põĺvist `lu̬u̬ka vidä, longõrdass Räp
2. lonkima; looderdama Küll se on `ilge, ku nuor inimine samate alade `loŋŋerdab Kuu; `päivad `otsa `longerda VNg; longerdab peale `ümmer, ei viitsi tööd teha Mär; suure soeaga `lähtass longerdes Hää; kellel `aega küll ja on nõnna vedel ja laisk, see tööd teha ei viitsi, longerdab enne `ringi; longerdab aga `pialegi `tulla, `aega tal küll Lai; laisk inime lońk, longerdes `pääle illikeste Trv; küll ta longertep ja luusib ja vedelep Hls
Vrd londerdama
3. loperdama kud üks asi palju longerdab, siis aeda talle suumes vahele Rei; sul ta ratta tsõ̭õ̭ŕ om ka jo otsan, ta longõrdas ütest `rü̬ü̬pest `tõistõ Har
Vrd longõrdõllõma
*lunkatama pr (ta) lunkatass vonklema, ebaühtlaselt liikuma ratta tsõõŕ ka lunkatass tõõnõ, lää äi `õkva, kõõ lunkatass ütele poolõ, tõsõlõ poolõ Se
meie n me(ie) eP M T, `meie hajusalt R(me), TLä Rõn, mei R Hi Kir Kse PJg Vän Tor Ris, mi, miʔ Hel Võn San V; g meie uus Jaa Pöi Muh, L K I Krk Hel T, `meie R TLä, meite, `meite S(met́te Mus Kaa) Lä Tõs(meiti) Khn Aud PJg Ris HMd Rap, mede Kär Käi Rei Mär Vig Var Pä Kõp Vil Trv Pst Hls, meide Khk Vll Käi Rei, mete Khk Ris HMd Rap, mei R Hi Vän Tor Ris, me Phl Rid Kul hajusalt KPõ, KJn M T, mi, miʔ San V; alaleü meele Kod MMg Äks KJn T V
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja kuulub küll mei ~ `meie kisasimme ja melusimme Jõe; mies hakkas siis igä `truostima, et ärä nuda, et eks me igä saa kuo; `ilma `leivätä mei ei ole `olled Kuu; [kalad] mis jäi üle `meiest (meie söögist), siis nied panima `jälle `ninda `kergest `suola VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; meide isa töi ühe poole `toopi [õlut], taal es ole maitsed midagid Khk; me `riisusime eina mätaste `peale, siis akkasime kaarutama Kär; Met́te kassil olid kevade pojad Kaa; ajas `meitid iga oomingu kellu neljast `väĺja Vll; läks meitest `löntides `mööda Jaa; me es soa nende lisi mette; `meitid `olli seitse `poissi ja seitse tüdrikud Muh; nεε mei mette änam sii maa pεεl (keelejuhi ütlus jumalagajätul) Käi; meidel oli ju `kougel einad `tuua Rei; seda peab siis me meeste kääst küsima Phl; meid ~ `meitel `kästi kodo `minna LNg; me lehm jähi mineva suve `ahtraks; kolm `poissi oli `meitid Rid; meki meite õlut koa Mär; `meitid oli sada viis last `koolis; mineb`aasta Oĺli Ańni `niitis mede `lammad ää Vig; ega `meitil siis näedatud seda, mis `moodi se kohos oli, me olime siis kodu Kir; meite põlves põle `katku olnd Kse; põle ulk `aega `meiti `vaatamas käin Var; nii suur õue oli `meitel nagu mede tuba neĺlase võtta; tä jo meiti laps Tõs; ma‿i·lma sõda tegi mede koha tühjäs, ei tiä, mis nüüd meitest suab; kolm oli `meiti; Nämäd jäid `meitesse `luõtma Khn; `peale mede põlegid vanemid, eit on noorem medest Aud; siin mei jões ei saa kallastest `väĺla vesi; mullu olid mede `lambad puha tõbised Tor; `Seuke `väike võsakirves `oĺli - - me poisiksed täksisime, si̬i̬ `oĺli mede amet Hää; metel põln `kuskil `minna; mis sa tahad meilt `saada Ris; ta suri ennem ära kui me isa; vanaema, see `kinkis metele siis pia rät́ikud HMd; meitel olid pośtivahed kõrvu; pueg jäi mete kasvatada Rap; se põle meie asi Jür; sie siin on meie kardul Kad; `meltsasi on paĺju meie metsas IisK; anna kaha meele, meie võtama kua kahaga; mine aga meiss ärä (meie juurest eemale) Kod; kos me `enne seda `tarkust `võt́sime Ksi; meie ei tää midagi, oleme siantsed alamad inimest Vil; mede talu om ka Läti piiri pääl Hls; ta‿s lausu meil kedägi; tule sina ka üten `meege; si̬i̬ naine käüs meist (meiega) läbi Krk; mis mi külälistele katta annami Hel; sa anna iki mundele kah, mes `meie siss ütsindä kõ̭ik `sisse sööme Puh; ku meele oss kõ̭ik nu̬u̬ aena jäänuva, me oss iluste oma `aindega läbi tullume; `meie oleme küll lõõrini täis, `meie `süvvä ei tahame Nõo; mis teil ädä om, me saame `teeka läbi, misperäst te `meeka ei saa Võn; te kaśs olli jälle me tare man Ote; emä `ku̬u̬lmist mi es näe; ku mi latsõ `olli San; mi vanami̬i̬ss teḱk noid pää `harju `tervele küläle Krl; timä ei lähä ilma meildäʔ; ta käve iihn (enne) meid siihn; tulgõ `miika üten, siss om meil kah paremb minnäʔ Har; meil lät́s ratta tsõ̭õ̭ŕ `kat́skiʔ, `ankõ üt́s ratta tsõ̭õ̭ŕ meele Vas; ḱevaja `oĺle mi mõtsun paĺlu ḱäku Lei; oh sa mu meie imestust, vaimustust väljendav lause Oh sa mu meie, küll sellel oo keerd (rutt) taga Kaa; Küll sääl sai ikki `naĺla, oh sa mu meie küll Trv; Oh sa mu meieʔ, kül‿nä˽sibuva (sibavad) Rõu
2. märgib kõneleja kodu, peret, elupaika, kodumaad jne idatuul lükkab `jälle vie `välja meild Jõe; `meitel kεisid ka vahel `tantsimas; jääd täna `ööseks meite `poole Jäm; Teitelt oo meiteni änam kut vörst maad Kaa; `meitil tuba nii `roamas Pöi; `meitest ta läheb ju kaudu Muh; soa kukk `ööti meitel Rid; tulge‿nd meilt läbi koa Mih; viimist `korda nüüd `minnä meilt Khn; medest viis kilumeetert edasi Aud; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; mei pool küll seda ei ole Vän; pista vahel pää mede pu̬u̬l kah Hää; mei‿pol laulab sedasi, kudas tei‿pol Ris; `Rätla mõis on tükk moad meilt ära HJn; oli meil ühe pääva Ann; pärast põles ära see tuba meil Pee; ega meie nurgas õlegi tammikuid; meie kańdis seda sõna ei õle Trm; meie nukas olid `veiksed talud Plt; meil nad käisid kanis `tihti KJn; mede keeli on ööbik Vil; meil Kurenil tetti iki jaanituld Trv; `Elmar tule meil iki jutusteme Krk; tatarlastel om suure põse sarna - - meie inimestel nii `suuri `sarnu ei ole; tule meele `mäńgmä Ran; ei tiiä, kos ta läits, meele küll es tule; meild `minti vahel katõ obesega kabeli jutussele Nõo; tu‿m mi˽sõ̭na, Mõ̭nistõ sõ̭na; tuu˽tu vakk `jauhvõ meile Har; timä oĺl mi˽pu̬u̬l `ti̬i̬nmähn Rõu
Vrd müö
nakatõllõma nakatõllõma takistuma, seiskuma siss (märgudes) is taha ratta tsõ̭õ̭ŕ `ümbre minnäʔ, `naksi nakatõllõma; ku ratta tsõ̭õ̭ŕ om kõdarõst ütelt kottalt `väĺlä `paindunu, tu̬u̬ tsõ̭õ̭ŕ ka nakatõllõss; kae, no lugõ mi lat́s nigu soŕrin, ennembi lugi nakatõllõn (katkendlikult); kel - - jalg nii`mu̬u̬du viganõ om - - tu̬u̬ käü nakatõllõn (luugates) Har
purnäks `pur|näks Ote/-naks/ Rõn, -nääks San vurrkann `purnääks, tsõ̭õ̭ŕ otsan ja tikk perän San Vrd purnär
päeva|lill kõrgekasvuline kultuurtaim (Helianthus) `Päeva`lillesi panin `kasvama IisR; prõgistab ja rõkitseb päävalille `seemnid `süia Mär; päävälill, suur vaŕs, suured lehed, suur õis `otses nagu müts Tõs; päävalill või päävarooś, vägeva moa pial kasvavad, suured `koltsed õied jusku kapa põhi Juu; meil oli aeas mitu päeva`lille, tihased ja värud sõivad `siemned päevalille siest ära VMr; ku tuul kõegotab, siis one päävälilled muan Kod; nüid süvväss neid päävälillli `si̬i̬mlit Krk; päivälillil om piḱk jämme vaŕs ja suur kõllane äidse nigu suuŕ tsõ̭õ̭ŕ Ote; pääväliĺli omma aidvi̬i̬rt `mü̬ü̬dä, suurõ nigu kopaʔ Har; ku hüä maa, siss pääväliĺli˽kasusõ `hindä pittuss Vas; pääväliĺli `si̬i̬mnest teevä˽veneläseʔ poslamaslat Räp || saialill `Päevalill, `selle tie on rohuks, kui kõht on `lahti IisR
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|