[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
een|pool
I. adv 1. (ruumiliselt) ees näie eenäm oo edenpu̬u̬l Kod; kaits tükki om [ratsa] obese seĺlän - - iki [üks] mi̬i̬s ehenpu̬u̬l Pst; kui [lehm] õhvite om toonu, siss tu̬u̬ püǵäl om i̬i̬n sarve otsa pu̬u̬l, `ulka maad tõestest i̬i̬npu̬u̬l Ran; purimatse `amba om takanpu̬u̬l ja naaru `amba om i̬i̬npu̬u̬l Nõo; siin tetti jaanituld - - sis piĺl ju̬u̬sk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; i̬i̬hnpu̬u̬l oĺl [lehtadral] `ku̬u̬ŕmiseraud vai kooriraud Vas
2. edaspidi, tulevikus päeväl saṕp ehen, sadu tule ehenpu̬u̬l alle Krk; varahene suvi oĺl tinahavva, i̬i̬h pu̬u̬l ei tiiaʔ [kuidas on] Räp; Leib ja su̬u̬l oĺl ka [pulma] lavva pääl, siss nakkat iihpu̬u̬l rikkahe elämä – leeväh ja soolah Se
II. prep (ruumiliselt) ees ahju edine ehenpu̬u̬l kollet Krk; üits sirk sirdsut siin i̬i̬npu̬u̬l taret Nõo
Vrd ees|pool
kevväi kevväi g keväjä Hel T V(ḱev[v]ai g ḱeva|ja Lei, g keväje Krl; keväʔ Räp); g keväje van Krk
1. aastaaeg, kevad ilma targa - - `ti̬i̬dva ka ärä, kuna kevväi tule Hel; keväjä järele tuleb suvi Puh; joba `lõoke lõõritab, kevväi nakap tulema Nõo; kesä nimme `kandse [põld] keväjäst rüä tegemiseni Kam; ää kevväi saa, ain tule `mõtsa Ote; Keväjel umma suvõ silmä, a talvõ hamba Krl; talvõl tetti pirru valmiss keväjät `vasta (kevadtalvel) Har; suvi oĺl kehv, ei tiiä kuiss kaŕa keväjähe jõvvat pitä Plv; mõ̭nõl oĺl keväjäniʔ `vorstõ võttaʔ Vas; ku külm talvõ keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss paĺlo papi liĺle; tinahavva pikäline keväʔ; varajatsõh keväjäh Räp; taĺv om keväjähe lännüʔ Se; nei tu̬u̬l `saizava ubinaʔ amuts ḱevajani Lei
2. ajamäärusena: kevadel, kevadisel ajal ma `mõtli joba keväje, et ma tõist keväjet änäp ei näe Krk; tohussel `käidi keväjä purika kudemise `aigu Ran; keväjä kui lehmä `puskleva, siss murrava `sarvi Nõo; timand keväjä `ku̬u̬li tiä ärʔ San; keväjä `varra `paĺli maja maha Plv; lõivõ taĺv oĺl keväjä, ku tuĺl `väikene lumõkõnõ Vas; mulud (mineva) ḱevaja Lei
1. aastaaeg, kevad ilma targa - - `ti̬i̬dva ka ärä, kuna kevväi tule Hel; keväjä järele tuleb suvi Puh; joba `lõoke lõõritab, kevväi nakap tulema Nõo; kesä nimme `kandse [põld] keväjäst rüä tegemiseni Kam; ää kevväi saa, ain tule `mõtsa Ote; Keväjel umma suvõ silmä, a talvõ hamba Krl; talvõl tetti pirru valmiss keväjät `vasta (kevadtalvel) Har; suvi oĺl kehv, ei tiiä kuiss kaŕa keväjähe jõvvat pitä Plv; mõ̭nõl oĺl keväjäniʔ `vorstõ võttaʔ Vas; ku külm talvõ keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss paĺlo papi liĺle; tinahavva pikäline keväʔ; varajatsõh keväjäh Räp; taĺv om keväjähe lännüʔ Se; nei tu̬u̬l `saizava ubinaʔ amuts ḱevajani Lei
2. ajamäärusena: kevadel, kevadisel ajal ma `mõtli joba keväje, et ma tõist keväjet änäp ei näe Krk; tohussel `käidi keväjä purika kudemise `aigu Ran; keväjä kui lehmä `puskleva, siss murrava `sarvi Nõo; timand keväjä `ku̬u̬li tiä ärʔ San; keväjä `varra `paĺli maja maha Plv; lõivõ taĺv oĺl keväjä, ku tuĺl `väikene lumõkõnõ Vas; mulud (mineva) ḱevaja Lei
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|