[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

maasikas maasi|kas SaId(moa- Pöi) Muh Rei/-gas g -ga/ L(mua- Khn; g -ga Mih; pl maasikud) KPõ(moa-, mua-) IPõ(mua- Trm) Plt SJn, `maasi|kas Hlj IisR(g -ga), g -ka; `maaśkass g `maaśka Se Lut; maasi|k Phl Hls Urv Vas, g -ka Pal KJn hajusalt T, Se, -ga Khk Rei Lei/-ž-/, -ku Saa Krk Hel Kam, -gu SaLä Rei Krk, -ke TLä, -kõ Krl Plv Räp, -gõ Kan Krl Se; muasi|k g -ke, `muaśke Kod; `maaži|k g -ga Lei; maaśk Kra, g `maaśk|a Har Rõu Vas Se, -e Kam Ote, San Plv Räp a. püsiktaim (Fragaria); maasika vili, maasikmari `Maasikas oli küll ia `talvel rohust `külmetuse `vasta; nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik IisR; sii `raumade pεεl `kasvab maasigud küll; kεik punased marjad pole maasigud, muist nasinad ka (öeld tüdrukute kohta) Khk; Moasikid kasus sii vähe, aga mõne `oasta ikka sii karjamal kadaka põõsaste vahel oli koa; Põsed nii punased naagu maasikad Pöi; mis istutatse maasikad, nee kasuvad suureks mürakaks Muh; sii oo vähä maasikud, see mets põle meele järele Mar; maasikud lapsed ajavad kaste-eena kõrre `sisse suured rongid täis; see läks kohe ruttu kui karu `persse maasikas, kui `võtvad mõne töö ruttu ää või `neelas mõne asja ruttu `alla Mär; Maasikatest sai `moosi `keeta, aga se jääb viha, pane suhkurt na paelu `sisse kui tahad, ikka on viha Var; mees kui maasikas, kena ilus inimene, `priske, punane; käisime maasiku `otsimas Tõs; `Andsi ühe iä muasika, sedäsi et sjõttus `mieles seesäb (hoobist) Khn; saue maa, raavi `kaldad maasikid täis Vän; öhe maasikust ei saa `maikugi suhu, maasikid peab mitu olema Saa; maasikas kasvab kus raiestikku on oln Ris; tänavu on vähä muasikaid JMd; moasikaid siinsamas piendral kasvab Koe; teśte `raismik on vana, sial ei kasva enam maasika sabagi VMr; kui juagupi pää `müeda, siis enamb muasikaid ei tohi võtta, siis oled unine kui unikot́t VJg; teise `aasta raiasmikus kasvab maasikas Lai; mua maasikatest punab kohe Plt; piimäge `söödi kige enne mustikit ja maasikit Hel; maasike tahva `päivä; kos nu maasike siss omava sääl, ku poiss kakup na joba `tu̬u̬rest pääst ärä Nõo; ennembi sai iks `käitüss mõtsa all vabarnit `korjaman ja `maaśkit Ote; naa om `inde jaoss `jäetüʔ, nii `sü̬ü̬mese jaoss, na maasigõʔ Krl; kui mõ̭ni makuss `kraami vai ku mõ̭ni `viina ju̬u̬, tõnõ kaess päält ja `ütläss: sul lät́s nigu maaśk kahru `persede Har; hulga `maaśkit oĺl istutõt, a ma es saa˽satand `maŕja kah Rõu; Maasikaʔ ommaʔ mul määnüʔ Se; `maažiga d́oo `d́aaniba om `vaĺmi Lei b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt maasikate korjamise kohta) ma tule maasiguld Jäm; ma kεisi ükskord Abrukas maasikas Kaa; Lapsed läksid moasikale Pöi; lähme raies`maasse maasikule Mär; lähme maasikalle Tür; võib `õlla läks `muaśkille Kod; [ta] olna põlla vi̬i̬l maasikil, karjalaodast tullu ärä ja lännu maasikile Nõo; Käüdäss maasikih, mustikih Vas; Meil om śoo `aasta paĺlo `maaśkit, nii õt `maaśkahe tasoss minnäʔ Se

Vrd mansikas

mari1 mari g marja eP(maŕja Jäm Khk Kod Pal Äks) M T VLä(maŕja Urv Har), maŕa Võn Kan VId(maŕä Se), `marja R(n `marja VNg Vai); pl `maŕda Lei

1. a. taimede lihakas vili siel on `pohlaid, `sieneid, igasugu `marjaid Jõe; Üks `putkes, `toine `marjas (üks ühes, teine teises kohas) piltl Kuu; nüüd `lähma `marju `kõrjamaie Lüg; `mantsiga `marjad on `oige magusad Vai; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; Marjad olid `nortsis oksa küĺles Kaa; Mari mädaneb, pähes pudeneb, kus vilja pea põllalt läheb nalj Pöi; `toomgal‿o mustad marjad Muh; sinise velli mari `kasvab `metsas `pöösa sees Käi; küll on aga `soostrad täis `marjo, `võrblad üsnä nadisevad Mar; `varblased tegevad naasammati paha, `kipvad naasammati `marje kallale Vig; kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb (rännuhimulisest) Kse; `marjadest keedetse `moosi, keedetse suppi koa Tõs; `Marjõl allõs apu maik Khn; vanaste kutsuti ikki karused marjad, nüid `rohkem tikenberid Aud; soo pääl es ole `ühtegi `marja änam Saa; tema sõi isu `otsa `marjadest Ann; raad marjad, ei õle küpsed viel IisK; tuamike marjad kisuvad suu `körtsä Kod; maŕjad olid `koŕjamatta, `põesad akasid `kuima Pal; `mińdi `metsa, mätta juures `söödi `marju Lai; `marju tämmu ei ole, kõik mustad `rästad sõid ära Vil; mõtsaalune punetap `marjest Trv; ku pihlap `marju paĺlu ja kuuse käbusit, siss saa paĺlu kardulit Krk; me `põimsime nurmen rügä, seeni seevä linnu kõ̭ik marja `põ̭õ̭sast ärä Puh; suure puu om ärä lõegatu, serände lagestik, sääl marja kasvava `äste; poiss om visnapuu man, sääl om viśt mõni mari Nõo; ma võt́i siss `säĺgä tolle koŕvitävve, sääl `oĺle `ulka `marju Võn; na‿s mõistav jo marjust midägi tetä, nii‿saa (niisama) `sü̬ü̬di Ote; timand om mõtsan kõ̭gõsugust `maŕja San; Naid `kartold ei `saaki˽`ku̬u̬ri, na‿mma jo `väikese˽nigu iǵävetse˽marjaʔ Urv; see keväje häitsess pehlak `väega häste, timahalt saa pehlaga `maŕju Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast; ku˽toomõʔ omma˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; oŕa vitsa maŕaʔ umma sälä valu `vasta Plv; teḱk `hinda vereväss `marjuga Vas; ma oĺli `raskejalaline, perä päiv oĺli kui mari varrõ ots Se; `š́ü̬ü̬gä `d́ulgõdõ (julgesti) `maŕdu Lei; toomõkõsõ maŕaʔ [on] kõtu rohost Lut b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt marjakorjamise kohta) mei `naisedki on siel `marjas `käined Jõe; Ega vajanase `riistaga `maksa `marjast kuo `tullagi Kuu; `lähma nüüd `marja ka Lüg; `Lapsed `käisivad `marjal, osa `maasikaid `korjati `korvi, osa `aeti rohu`kõrrele Jõh; ma liha oome maŕjale Jäm; Kui sa metsa marjale lεhed, vöta kalakot́t kaasa - - marju süies lεheb süda vesiseks Khk; Nee on juba mütu `päeva marjul olnd, mustikid pidi pailu olema Pöi; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; lapsed tulid marjolt LNg; põle saand marjule, mustikule Mar; ennemä käesime marjul, sii ennemä oli `marju Khn; käisin marjul, `eksisin ära, aga `tuĺlin viimati lageda `peale `väĺla Vän; lähme marjol Ris; marjus akkasivad `käima KuuK; mina olin ka teese tüdrukuga marjul Ann; lapsest piast tegime tohikud, läksime marjule Sim; [ta] tullud `õsta marjult Kod; siin ei ole ead marjamuad, ei sua marjul `käia Plt; nüid ei ole marjan `käijal muud ku kilu (mannerg) Trv; suvel käesivä marjul, müisivä kure `marju Ran; `täämbä piass marjale minemä, palukmarja olna `vaĺmi Nõo; lepa koorest tetäss torbak, ku marjule mindas Ote; latsõʔ lät́siʔ `mõtsa marjalõ Krl; ku pühäbä `jauhvmist ei tulõʔ, siss Jaań vaja `maŕja `saataʔ Har; sai üte peotävve `jooh́kit, `üt́li‿t hää külʔ, mullõ sedä küllält, mul um maŕah käüd Plv; ma˽käve ka kaŕah ja maŕah, a olõ õi˽saanu˽timä `rõipõga˽kokko (hundist) Vas; tuĺliva maŕast `ilda kodo Räp; joht kotoh midäge tetäʔ. `maŕja ka lät́s, sis oodõŕd pääle `mõtsa pit́e Se; a ma olli mõtsah maŕuh jo Lut c. piltl (rasedusest, sünnitusest) Ei mari `enne `lange, ku küps on Kuu; minu `naine on juo `marjas Lüg; Jo meil mari küps, meil jo mari pudenes puust Jõh; temäl om naine marjan; egä mari enne maha ei pudu, ku ta valmi om Krk
2. a. terataoline muna, hrl kalamari kudu räim, kui räim on `marja täis kevadel Jõe; `laskevad `marja madalalle, `marjast hakkab `kasvama kala Kuu; vähil on `kurgualune küll `marju täis, eks neist `marjadest tule jo pojad Lüg; üks va kala mari just oli `vörkus (väikesest kalast) Khk; kui‿o suur aug, siis‿o nii suur, jäme mari kut käsivaŕs Mus; ahvenas on `marjas (kudemata); Aavi mari on kena, sibult ja natuke `soola `sisse ja lopi segamine Pöi; vähimarjad oo vähi laka all Mär; sai nda paelu ahuni, et `kietsime üsä `marju Khn; isal on niisk ja emal on marjad Vän; lõhe marjast `tehtaks suppi, tal jäme mari, nägu riia `erned Hää; marjaga kala on paksem ku niisaga kala Ris; [sitasitika] kõhu all olid marjad, neist tulid poead Sim; kevade on kooruskad `kangest `marja täis Trm; avi marjass `testi igrada ja `pliina Kod; latikul om midä lämmimb vesi, sedä `pehmemb mari. ku `lämme vi̬i̬ `sissi tulep, sõss om mari peenike Trv; marjast tuleve vähjäl poja, noore vähjä Krk; ku kala `koeva, siss om niisa ja marja kõ̭ik segi Nõo; heeringeid om maŕjaga ja om niisagaʔ Har; kunna mari lumbihn nigu süĺt, haina sisehn lumbi veerehn; Katõ vai kolmõ naglalidsel imä eherüsel um nagõl `marja ilusahe sisehn, ku˽mari jo˽täüś kasunu um Rõu; kunna mari om jämehhep ku kalamari Vas; imädseʔ havvõʔ omaʔ maŕaga Se b. marjataoline seeme või taimeosa Ottand `kouralise `atru ja akkand `atru `marju nosima Kuu; umalad `lähtvad maŕjaks, see `aasta käba ei tule mitte Jäm; tut́er one `irmsass `marju täis Kod; malts on ka väga küliv taim - - kui ta marjad `külge aab, siis on väga `raske [lahti saada] Plt; kui sääl [otrades] siss aena marja sehen `oĺli, siss `võeti sõgel ja sõgluti nu marja `väĺlä Ote c.  marja(gi) iva(gi), raasu(gi) ei sie ole `leiva`marja `eiga `piima`märga monel ajal mekkinu VNg; ma põle `marjagi veel ää söön, `lindugi ää petn Muh; põle toidu `marjagi `katsund Mär; noored jäävad laesaks, `ükski töö `marja ei tee PJg; ei põle `marja veel suhu suand Juu; mitte iva `marja ei ole söönu Äks; ma ei ole veel `marjagi `amba pääle `panden Hls; ta om ninda `aige, et mitt‿iva `marja `ende suhu‿i võta Krk; ei ole marja `amba ala saanuʔ San; ma ei ole vi̬i̬l `täämbä üvvä ei `marja `maitsanuʔ Har
3. haigus a. silmamarjad, trahhoom ku on `marjad `silmas, siis ei saa üvast `silmi `lahti teha Lüg; Tal olid marjad `silma kasund, nee lõigatud ää Pöi; marjad‿o `silmas, punased nupakad Muh; marjad `silmäs, silmäd `aiged, nägemene vilets Tõs; kui `silmades akkab `õeruma, siis on marjad silmas, veked `vistrikud VMr; silmäd `aiged, marjad silmän Kod; ku marja või karva om, siis siĺmä om rähmädet Krk; miu vellel olliva marja siĺmän, si̬i̬ siĺmä laud `oĺli verrev kui tuli, `oĺli nigu rägä peenikesi `marju täis Nõo; kuʔ maŕa silmähn ummaʔ, sis ummaʔ silmä veereʔ vereväʔ Rõu b. (sigade haigus) siga on maŕjan, süädä ei `kõlba Kod; kui siga marjan, kui `pääle tuleva nu müǵläd, siss jääb `ellu. aga kui ihu `siśse löövä, et pääl ei näe, siss võib ärä lõppe Ran; Ta om nigu marjan põrss, kona maa külmänu, kona kärss kärnän Nõo; tsial om marja - - liha om kui vesi `elmid täis Ote; Taa maŕjan t́siga, liha sõmõrit täüs nigu˽liiv Urv; saa ma siiä˽kodo, kotoh t́siga lännü˽`maŕja Plv; muni põrss vai t́siga om maŕah, kõ̭iḱ omma kui `valgõ `herne liha śeeh. siss andass `tuhka süvvä söögi sisse - - kui omma `väiku `herneʔ, sis‿sa abi Se
4. säärelihas sεεrel on ka marjad Khk; jekid `ollid `perse mutist saadik, kuued `ollid seare `marja Muh; jalasääre marjad lõigatud ää kirjavädajatel, sis nad old `kangest viledad Kse; akkas põĺvista põdema, sääre marjusta magama rhvl Hää; säär on peenike ja mari on jäme Kei; säärel on marjad, ei `öölda lihassed Plt; seerel taka, mes tu̬u̬ pehme liha, toda kutsuti seere mari Nõo
5.  marja eest (ette) ~ marjaks ~ marjalt ~ marjast (millegi väga vaja, tarvis olemisest) sie läks `tarvis `marja iest, sie kulus `marjaks Jõe; Kulub omalegi `marjaks ärä Kuu; kana oliks `marja iest `tarvis VNg; sie kulub `marjalt ära Jõh; se läheb marjaks taarist Khk; Ole sa ikka terve mulle seda toomast, see oo mule otse marjaks Kaa; See (raha) oli just marja eest, sai maksud kaelast ää Pöi; see kulus üsna marjaks ää, et ta `palge `puhtaks `pessi Muh; Urvaplaaster kulub santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; see läks jüst marjaks `tarvis Mär; sii kulub mulle marjalt ää Var; vägä tarvilik, kulub marjass ää kohe Tõs; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; se läks kohe na `tarbis, just marja eest Nis; `õlgedest sai katuseid `tehtud, õled läksid kõik marjaks JJn; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; sie rohi kulus marja ette kohe ää VJg; seda `vihma oli marjast tarvis Trm; `korjab kõik ärä, mes param asi, si̬i̬ kõik marjass lähäb Kod; see leib kulub mul marjalt ära Pst; mea ole vanainimen, kulu mõness kottel marjass ärä Krk; See tükk leibä, mis sa mulle annit, kulus mullõ maŕas ärä Võn; `kullu mullõ maŕast ärʔ Plv
6. piltl a. (kananahast, krobelisest nahast) ihu `tõmmab `marja, ku külm one. ihu on marjan Kod b. (tilgastanud piimast) Piim rõõsk alles, aga maik on juures, ei saa suppi änam `ki̬i̬ta ega, ki̬i̬b kokku, `marja läheb Hää; ta (piim) om jo marjass hapanuʔ Har

murakas1 murak|as R Mar Var Tõs Khn Tor ViK Iis Trm Plt KJn Krk/-ass/ Vas, murag|as hrv Khk, g -a; mura|ka g -ga VNg Vai; mura|k g -ka uus Jäm, Kod Pal Äks Ran Nõo Har Rõu/-ḱ/ Vas(g -ga) Räp, -ku KJn Trv Hls Hel T(-ke San), -gu Krk Vas, -kõ Urv Krl, -gõ Kan; pl murakad Khk Kse Saa(-gad) KuuK Lai; ppl murakid Aud a. rabamuraka taim või vili `lähme murakaid `otsima Hlj; `suodes `ninda `pitka `varre `õtsas `kasvab murakas `ninda ku `maasikki Lüg; peris laam suo, muud ei `kasva kui murakad ja suo `männid IisR; sii põle murakud nähä olnd Mar; `Vaiste soos kasvavad murakad Var; rabas oo veel murakid Aud; murakadest tehasse `sahvti Tor; `õige pailu oleva tämindi muraki Saa; murakad niisukesed nagu pabud `puntras, kui küpseks saavad, siis lähvad kollaseks ja tümaks Amb; laugaste vahel `kasvasid `kanged ilusad murakad Tür; murakad - - Savanduma suos `kasvasid VMr; tia, kas tänavude on ka murakaid Iis; murakad ei kõlvanud mitte `kuśkile Pal; mineva teisiba olivad murakad vi̬i̬l `valge`poolsed Äks; ma olen noorest piast käind, murakid toond Plt; `siuke suur murakaraba oĺli säl lähedal SJn; muraku äitsevä Trv; murak lü̬ü̬p `valla lülü küllest, ku ta `valmi om Krk; mõni aru murak vai paluk om sääl su̬u̬n Ran; muraka kasvava sügisepu̬u̬ld Nõo; muraku omma suure kui vabõrna San; murakit siin ei kasuʔ Urv; muraka - - nu̬u̬ omma˽säärtse˽maŕjaʔ, ku˽`tu̬u̬ralt `koŕjat, siss nimä˽ vaĺmistusõ˽koŕvin mõ̭nõ päävä peräst `vaĺmiss Har; murakuʔ umma vabõrna `mu̬u̬du, inne maik um tõnõ Plv; muraga maŕaʔ omma˽ka hüäʔ maŕaʔ Vas Vrd murahk, muurakas b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt murakakorjamise kohta) läks `suodu murakasse Kuu; `käisime sääl murakus, sääl oli murakuid Jõh; Murakalle `mendi pühäbä `ommiku vara, vahest `mendi `laubä `õhta `suosse `valmis IisR; lähme suureraba `piale murakalle Tür; kui ma plikakene õlin, siis sai ikka murakal `käia Iis; me lääme `täembe murakile Trv

mustikas muśtik|as Kul Mär Vän Hää Ris Juu Jür KuuK Kad/-k|es g -e/ VJg IPõ(g -e Trm), mustik|as Vll Pöi Rei/-g|as/ Rid Mar LäLõ Mih Tõs PJg Tor Juu, `mustik|as IisR, g -a; `musti|gas g -ka, -ga Kuu; muśti|k IisK Rõu Räp, g -ka JMd Pal KJn Vil Har, -ga Lei(-š́-), -ku Saa Plt, -kõ San Krl Plv, -gõ Plv Se; `muśtik g `muśtikõ, `muśtkõ Räp; muśtk Räp Kra, g `muśtk|a Vas Se, -e Võn; muśsi|k g -ke Kod; musti|k Kär Võn, g -ka Ris Trv Ote, -ke TLä, -ku Hls Krk(-gu) Hel, -ga, -gu Jäm Khk Käi Rei; `musti|k Kuu, g -ke Lüg, -go Vai; n, g `mustika VNg; `musti|ke g -ge Vai; g `musti|ke, -ge VNg; pl muśtik|ad Tür VMr, -ed TMr, `mustikad Hlj Jõh, mustigaʔ Lut, mustigõʔ Kan, `muśtke San; ppl muśtik|id Muh/-s-/ Äks, -ud Aud; seesü `musti|kas Jõe, -gas VNg; alalü muśtikel Sim, alaleü muśti|kel̀le Rak, -kil̀le Sim(-kille) IisK, `mustikal̀le Lüg a. mustikapõõsas; mustikapõõsa vili sinist [värvi] saab `mustigattega, `korja `mustikaid ja `kieda Kuu; `Lapsed `tehned `tuoli `mustikalle (mustikatega kokku); `mustiked `kasvavad `suodes, kus on `niiskesed maad; ku `mustiki `kõrjad, siis tied näppid `ninda punerdavast Lüg; `mustiged on jo `küpsed Vai; `Siplase soos kasus pailu mustiguid Jäm; läksid mustigid `korjama Khk; mustik - - kasvab nömme sihes Kär; Kui köht `lahti on, sene `vastu on ea rohi kuivadat mustigad; Mustigud `öitsevad, seaste tuleb vist `palju mustiguid Rei; suu mustikadega must ku karo perse Rid; kas siin `metsas kasvab ka muśtikaid Kul; mustikad kasuvad üksaavalt varre `küĺgis, `nopmene‿o vägä igab Vig; Mustiku sai `keeta ja pudelise `panna Var; Mustikatest saab ea supi Mih; `metsas kasvab paelu mustiku Tõs; muśtikid on tämmudi nii nat́ike `metses Vän; mustikast pudru kaste oo ea Tor; kardule korvid pańnin muśtikid täis Saa; mustikad teeväd suu mustaks Juu; tänavu `üelda üsna vähä muśtikid olema KuuK; `metsas on ike iga suvi muśtikaid JMd; seal kasvab neid muśtikid `priskeste Kad; kui muśtikid süö, siis tievad suu mustast IisK; lõpevad ni̬i̬d muśsiked ärä siit, näväd lagedal ei kasva; muśsikitegä värvitässe, suab ilos sinikäsmuss Kod; muśtikid oli paĺlu Äks; tämmu muśtikid ei ole, külm võttis ära Vil; mis ülearu raba om, sääl ei ole mustikit Krk; piimäge `sü̬ü̬di kige enne mustikit ja maasikit Hel; vabarna ja maasike tahava paĺlu `suhkrut, ega mustik kah `suhkruta ei `kõlba Ran; mustike äedsevä joba Puh; ku me latsen palu pääl marjul käesime - - sääl olliva `väega ilusa `muśtke Võn; Muśtikit mõ̭nikõrd `pańti piimä `sisse, sõ̭ss serväti leevä pääleʔ Rõu; ku `muśtka `häitsäse, siss häiermä ommaʔ ilosa roosaʔ Vas; kuivato `muśtikõʔ pruugitas kõtu roohost; `jooh́ko maŕaʔ `kaussõ `muśtkede man pedäjä mõtsa all Räp; Mi mõtsah muud olõ‿i kuʔ muśtigit Se b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt mustikakorjamise kohta) Tänä `täüdüb - - `mustikasse hakkada menemä Kuu; `käisimme `mustigas VNg; `läksiväd `mustike jah `sinne sama Virume tie `ääre Lüg; ma tule mustigult Jäm; Mineva nädali käisid mustikal Pöi; Sügise sai kolm tretti mustigul käidut Käi; Mustikal ma ei ole käind Mih; lähme muśtikalle Tür; meie pere nuoremad on muśtikel Sim; mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo; leki muśtikallõ Har

muuram1 `muuram g -e Kuu(g -i) Vai a. murakas `muuramed `kasvasid `kraavis; `kuidass neid `marju tänävuon on, `muurami ja `karbalu ja Kuu; `muuramed - - `kasvad suo pääl Vai b. (sise- või väliskohakäändeis murakate korjamise kohta) `Täüdüb `menna `suosse `muuramisse; `Mengä tänä `muuramille Kuu; `lähmo `muurame Vai

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur