[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jõks2 jõks p `jõksu Muh, p `jõksi Mar jaks, jõud mu̬u̬l ei ole nii palju `jõksu Muh; katso nüid kui paĺlo sool sedä va `jõksi oo koa Mar
krõks2 krõks traksis, nägus kie õli `ästi krõks poiss, iast `tantsis ja libe igäle `puole - - aga sedä ette `vahtimist ei õld `ühtä, kuda tämägä elädä saab Lüg Vrd krõps5
kõks2 kõks Krk, g kõksu Muh Kse Tõs Trm Kod, g `kõksu IisR; kõks Kse Saa Juu Kod, kõḱs Muh Hls Krk, g kõksi
1. kerge, kiire hoop, löök Andis kõksi pihta Saa; [sepp] Lööb tornile kõksu - - `kõksab mõne kõksu lüia Trm; tõese kõksu tehnud tõesele ja õli `vaĺmis Kod; ränikivi `taskun, nigu sa kõksi annid, olli sädeme tagla ümmer Hls; kõks pähä `rivo·lvrige, sõ̭ss ei röögide kedägi siga Krk Vrd koks6
2. luks, luksatus kui kõksud köevad, siis reagitse taga Muh; mool köivad kõksud üles Tõs Vrd kiks3
3. kõksi lööma laksi `laskje küĺm, ku aia `teibä `kõksi lööve, külmäge Krk
4. väike asi, ese `Selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole IisR; ma sai sialt pisikse kõksi (koorma) `eina koa Muh; ma `vaata kas sul oo paĺlu `kõksisi (hambaid) suus Kse; ku nüris lännü `lü̬ü̬di üits kõḱs küĺlest (kild tulekivi küljest) Hls || vilets olend `väike obese kõḱs Krk Vrd kiks1, kõksik
5. kergats va Muti tuat `üitakse kua kõks Juu; üks mi̬i̬s on - - kutsuvad kõks, `ni̬i̬ske araka `mu̬u̬du mi̬i̬s, `kerge Kod
1. kerge, kiire hoop, löök Andis kõksi pihta Saa; [sepp] Lööb tornile kõksu - - `kõksab mõne kõksu lüia Trm; tõese kõksu tehnud tõesele ja õli `vaĺmis Kod; ränikivi `taskun, nigu sa kõksi annid, olli sädeme tagla ümmer Hls; kõks pähä `rivo·lvrige, sõ̭ss ei röögide kedägi siga Krk Vrd koks6
2. luks, luksatus kui kõksud köevad, siis reagitse taga Muh; mool köivad kõksud üles Tõs Vrd kiks3
3. kõksi lööma laksi `laskje küĺm, ku aia `teibä `kõksi lööve, külmäge Krk
4. väike asi, ese `Selle `kleidile `käivad `valged `kõksud (rõhknööbid), a mul `valgeid `kõksusi ei ole IisR; ma sai sialt pisikse kõksi (koorma) `eina koa Muh; ma `vaata kas sul oo paĺlu `kõksisi (hambaid) suus Kse; ku nüris lännü `lü̬ü̬di üits kõḱs küĺlest (kild tulekivi küljest) Hls || vilets olend `väike obese kõḱs Krk Vrd kiks1, kõksik
5. kergats va Muti tuat `üitakse kua kõks Juu; üks mi̬i̬s on - - kutsuvad kõks, `ni̬i̬ske araka `mu̬u̬du mi̬i̬s, `kerge Kod
lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San; lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-o/ Vig Vän KuuK Plt, `leksu Jõe
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
mõks2 mõḱs g mõksi härjavärss `väike ärjä mõḱs Krk Vrd moks1
prõks2 prõks IisR, g prõksu Jür
1. kerge praks Prõksu tegi iga pisike asi Jür
2. onomat Prõks-praks `läksivad `kuusealud lõhinal põlema IisR
põks2 põks Muh Puh, g põksu Khn Trm Trv Hls
1. toks, müks Lüe kuanõ `piäle üks põks viel, et `kindi lähäb Khn; oinass ańd jalaga üte põksu Trv; ands üte `väikse põksu; tallekse leive `põksu (kepsu) Hls; oinass annab `saŕviga põks ja põks Puh || lask, pauk teeb põksu ära Trm
2. prõks, praks tuli põksub vahel, lööb ikka põks ja põks Muh
raks2 raks Kuu IisR Muh Rei Kse Mih Juu VJg Iis KJn Puh San, g raksu Jäm Kaa Vll Pöi Jür JMd Koe Trm Trv Hls Krk; n, g `raksu Vai
1. raksuv heli, raksatus Nään `keulast `korgemb murd`laine, siis tugev raks `ahtris Kuu; käis üks `raksu ja puu menigi `katki Vai; Keis raks ning suur oks `murdus, tormi mürinas pole seda `raksu `kaugele kuulda olnd Kaa; puar `raksu käis ükstese `piale Vll; Tuluke `joosis otse `alla ja irmus vali raks käis (pikselöögist) Pöi; öhel omingul köind silla peal vali raks, mehed `joosnud `vaatama, sillal old ragu sees Mih; Murrad `roika pooleks, teeb raksu Jür; raks käis, tia, mis asi maha kukkus VJg; `pikse raks, `erkasin neie `raksude `peale ülesse Trm; kas kuulit `raksu Trv; liha lü̬ü̬ `raksu [praadides] Krk
2. hüüds, adv Raks-raks `murdas suur kivi kaks `kresla `varba IisR; See põld on paljas kiviränts, adr `kargab öhe [kivi] tagant teise taha raks ja raks Pöi; ta murdis `sõrmi raks ja raks Muh; teevas läks katti raks Rei; puu ikki lähäb kat́ti raks Juu; sü̬ü̬t `ernit ku raks ja raks Krk; raks lääb oss `katki Puh
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|